Database release:
SDF
NATURA 2000 - STANDARD DATA FORM

For Special Protection Areas (SPA),
Proposed Sites for Community Importance (pSCI),
Sites of Community Importance (SCI) and
for Special Areas of Conservation (SAC)

TABLE OF CONTENTS

1. SITE IDENTIFICATION

Back to top

1.1 Type

A

1.2 Site code

EE0040001

1.3 Site name

Väinamere

1.4 First Compilation date

2002-10

1.5 Update date

2009-03

1.6 Respondent:

Name/Organisation:Keskkonnaministeerium, Looduskaitse osakond
Address:               
Email:

1.7 Site indication and designation / classification dates

Date site classified as SPA:2004-04
National legal reference of SPA designationVabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri nr.

2. SITE LOCATION

Back to top

2.1 Site-centre location [decimal degrees]:

Longitude:23.209100
Latitude:58.784500

2.2 Area [ha]

273217.0000

2.3 Marine area [%]

82.5300

2.4 Sitelength [km]:

0.00

2.5 Administrative region code and name

NUTS level 2 code Region Name
EE00Eesti

2.6 Biogeographical Region(s)

Boreal (17.47 %) Marine Baltic Sea (82.53 %)

3. ECOLOGICAL INFORMATION

Back to top

3.2 Species referred to in Article 4 of Directive 2009/147/EC and listed in Annex II of Directive 92/43/EEC and site evaluation for them

Species Population in the site Site assessment
G Code Scientific Name S NP T Size Unit Cat. D.qual. A|B|C|D A|B|C
      MinMax  Pop.Con.Iso.Glo.
BA054Anas acuta           
BA054Anas acuta    20000  20000     
BA056Anas clypeata    2000  2000     
BA052Anas crecca    20000  20000     
BA050Anas penelope    50000  50000     
BA053Anas platyrhynchos    20000  20000     
BA055Anas querquedula    1000     
BA051Anas strepera    2000     
BA051Anas strepera    115  180     
BA041Anser albifrons    4000       
BA043Anser anser    12000       
BA043Anser anser    530  770     
BA039Anser fabalis    1500  1500     
BA028Ardea cinerea    50     
BA169Arenaria interpres    11  50     
BA222Asio flammeus       
BA059Aythya ferina    40000       
BA061Aythya fuligula    25000       
BA061Aythya fuligula    50       
BA062Aythya marila    50000     
BA021Botaurus stellaris    50  50     
BA046Branta bernicla    200  200     
BA045Branta leucopsis    15  15     
BA045Branta leucopsis    60000  60000     
BA067Bucephala clangula    70000         
BA143Calidris canutus    600  600     
BA136Charadrius dubius    10       
BA137Charadrius hiaticula    500         
BA137Charadrius hiaticula    500       
BA197Chlidonias niger    50     
BA031Ciconia ciconia    40     
BA081Circus aeruginosus    50     
BA082Circus cyaneus    15     
BA064Clangula hyemalis    13000       
BA122Crex crex    300       
BA037Cygnus columbianus bewickii    15000       
BA038Cygnus cygnus    10000       
BA036Cygnus olor    2500  2500     
BA036Cygnus olor    500       
BA239Dendrocopos leucotos    100     
BA379Emberiza hortulana    11  50     
BA125Fulica atra    50000  50000     
BA154Gallinago media    100     
BA217Glaucidium passerinum    50     
BA127Grus grus    13000  13000     
BA338Lanius collurio    100       
BA182Larus canus    1000  1000     
BA183Larus fuscus         
BA179Larus ridibundus    2000     
BA150Limicola falcinellus    50       
BA157Limosa lapponica    300       
BA156Limosa limosa    100       
BA066Melanitta fusca    10000     
BA066Melanitta fusca    30       
BA065Melanitta nigra    6000         
BA068Mergus albellus    1000       
BA070Mergus merganser    50       
BA070Mergus merganser    2000       
BA069Mergus serrator    50         
BA069Mergus serrator    250       
BA160Numenius arquata    400         
BA160Numenius arquata    300       
BA017Phalacrocorax carbo    4000     
BA234Picus canus    20  20     
BA141Pluvialis squatarola    1000         
BA005Podiceps cristatus    300       
BA120Porzana parva    20     
BA119Porzana porzana    200       
BA132Recurvirostra avosetta    25  50     
BA063Somateria mollissima    2500         
BA195Sterna albifrons    50  100     
BA190Sterna caspia    200  200     
BA193Sterna hirundo    200  200     
BA194Sterna paradisaea    600       
BA191Sterna sandvicensis    200  500           
BA307Sylvia nisoria    380       
BA409Tetrao tetrix tetrix             
BA161Tringa erythropus    250         
BA166Tringa glareola    5000     
BA164Tringa nebularia    300       
BA162Tringa totanus    300       
BA162Tringa totanus    500  1000     
BA142Vanellus vanellus    5500         
  • Group: A = Amphibians, B = Birds, F = Fish, I = Invertebrates, M = Mammals, P = Plants, R = Reptiles
  • S: in case that the data on species are sensitive and therefore have to be blocked for any public access enter: yes
  • NP: in case that a species is no longer present in the site enter: x (optional)
  • Type: p = permanent, r = reproducing, c = concentration, w = wintering (for plant and non-migratory species use permanent)
  • Unit: i = individuals, p = pairs or other units according to the Standard list of population units and codes in accordance with Article 12 and 17 reporting (see reference portal)
  • Abundance categories (Cat.): C = common, R = rare, V = very rare, P = present - to fill if data are deficient (DD) or in addition to population size information
  • Data quality: G = 'Good' (e.g. based on surveys); M = 'Moderate' (e.g. based on partial data with some extrapolation); P = 'Poor' (e.g. rough estimation); VP = 'Very poor' (use this category only, if not even a rough estimation of the population size can be made, in this case the fields for population size can remain empty, but the field "Abundance categories" has to be filled in)

3.3 Other important species of flora and fauna (optional)

Species

Population in the site

Motivation

Group CODE Scientific Name S NP Size Unit Cat. Species Annex Other categories
     MinMax C|R|V|PIVVABCD
1617Angelica palustris                   
Asplenium ruta-muraria                     
1149Cobitis taenia                   
1163Cottus gobio                   
1902Cypripedium calceolus                   
Dactylorhiza baltica                     
Dactylorhiza fuchsii                     
Dactylorhiza incarnata                     
Dactylorhiza maculata                     
Dactylorhiza sp.                     
Daphne mezereum                     
1954Dianthus arenarius                   
1381Dicranum viride                   
1982Encalypta mutica                   
Epipactis palustris                     
1065Euphydryas aurinia                   
Gymnadenia conopsea                     
1364Halichoerus grypus    10  1000             
1364Halichoerus grypus    10  1000             
1364Halichoerus grypus    10  1000               
Herminium monorchis                     
1052Hypodryas maturna                   
1099Lampetra fluviatilis                     
1903Liparis loeselii                   
Listera ovata                     
Lunaria rediviva                     
1355Lutra lutra                   
1145Misgurnus fossilis                   
1318Myotis dasycneme                   
Neottia nidus-avis                     
Nymphaea alba                     
Nymphaea candida                     
Ophrys insectifera                     
Orchis mascula                     
Orchis militaris                     
1938Phoca hispida botnica    50               
Platanthera bifolia                     
Platanthera chlorantha                     
Potentilla fruticosa                     
Prunus spinosa                     
1493Sisymbrium supinum                   
Sympecma paedisca                     
Tetragonolobus maritimus                     
1437Thesium ebracteatum                   
1988Tortella rigens                   
Ulmus laevis                     
1032Unio crassus                   
1014Vertigo angustior                   
1015Vertigo genesii                   
1013Vertigo geyeri                   
Viola elatior                     
Viola uliginosa                     
  • Group: A = Amphibians, B = Birds, F = Fish, Fu = Fungi, I = Invertebrates, L = Lichens, M = Mammals, P = Plants, R = Reptiles
  • CODE: for Birds, Annex IV and V species the code as provided in the reference portal should be used in addition to the scientific name
  • S: in case that the data on species are sensitive and therefore have to be blocked for any public access enter: yes
  • NP: in case that a species is no longer present in the site enter: x (optional)
  • Unit: i = individuals, p = pairs or other units according to the standard list of population units and codes in accordance with Article 12 and 17 reporting, (see reference portal)
  • Cat.: Abundance categories: C = common, R = rare, V = very rare, P = present
  • Motivation categories: IV, V: Annex Species (Habitats Directive), A: National Red List data; B: Endemics; C: International Conventions; D: other reasons

4. SITE DESCRIPTION

Back to top

4.1 General site character

Habitat class % Cover
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99
N0182.94
N072.98
N081.99
N095.96
N150.99
N163.16
N170.99
N190.99

Total Habitat Cover

1600.0000000000013

Other Site Characteristics

Väinamere linnuala pindalaga ca 273 200 ha on suurim linnuala Eestis. See on suur mere- ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab Lääne-Eesti rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa läänerannikuid ja vahepealset mereala. Väinameri on käärulise rannajoonega madal saarterikas Läänemere osa. Tegemist on Ida-Atlandi rändetee osaga, kus peatub, pesitseb, toitub ja sulgib tuhandeid veelinde. Väinameres leidub üle 600 saare, millest enamuse pindala on alla 0,1 km². Maatõusu tagajärjel tekib merest aegamööda uusi saari juurde ning kasvab olemasolevate pindala ja kõrgus. Seetõttu on nad vägagi erineva ilmega pakkudes mitmekesiseid elupaiku ja soodustades rikkaliku elustiku kujunemist. Muuhulgas hõlmab see linnuala mitmeid kaitsealasid, millest üks tähtsamaid on Matsalu rahvuspark. Ala esinduslikkuse tõttu jääb loodusalale neli Ramsari ala (Matsalu rahvuspark, Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht ning Haapsalu-Noarootsi ala).

4.2 Quality and importance

Väinameri tervikuna on oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele veelindudele. Kuna ta paikneb vahetult Ida-Atlandi rändeteel, siis peatub siin kevadrändel vähemalt 0,5 miljonit veelindu, sügisrändel ja sulgimisperioodil on peatujate hulk väiksem (sajad tuhanded). Suurkogumeid (summaarselt 50 000 - 100 000 isendit) moodustavad 7 liiki (valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), merivart (Aythya marila), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), sõtkas (Bucephala clangula) ja lauk (Fulica atra)). Rahvusvaheliselt tähtsaid kogumeid moodustavad veel väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), soopart (Anas acuta), punapea-vart (Aythya ferina) (Väinamerel rändetee asurkonnast >10 %). Suurima looduskaitselise väärtusega linnuliikideks on väikeluik (Cygnus columbianus), kelle arvukus küünib kuni 10 000 isendini, hallhani (Anser anser) (12 000), soopart (Anas acuta) (29 000) ja merivart (Aythya marila) (100 000 - 150 000), kõik 30-50% rändetee asurkonnast. Haudeperioodil pesitseb Väinamere laidudel ja rannikul üle 50 linnuliigi, otseselt rannikumerd kasutab toitumisel neist liikidest paarkümmend. Suur veelindude arvukus soodustab ka röövlindude arvukust. Hinnanguliselt pesitseb Väinamere rannikul ja laidudel vähemalt 20 paari merikotkaid (Haliaeetus albicilla).Nehatu looduskaitsealaNehatu looduskaitseala asub Lääne- ja Pärnumaal Hanila ja Varbla vallas. Nehatu soo võeti kaitse alla 1957. aastal. Kaitseala on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitseks. Nehatu soo on kujunenud endise merelahe kinnikasvamise tagajärjel umbes 4500 aastat tagasi. Seal leidub väikseid reliktseid madalaveelisi jäänukjärvi. Soopinna kõrgus on 2,5-3,8 m. Nehatu soos esinevad ühed suuremad Atlantilise kliimaperioodi relikti - lääne-mõõkrohu kogumikud Eestis. Kaitseala on tähtis lindude rändepeatuspaik. Ala pindala on 1016,6 ha. Kaitstavad loomaliigid: Haliaeetus albicilla, Circus aeruginosus, Tringaea, rändel Grus grus. Kaitstav taimeliik: Cladium mariscus. (Keskkonnaekspertiis, 2000)Truumani(Kalevipoja)kivid; (Truumanni kivid)Mõõtmed: Rabakivi (Läänemaa KKT, 2002) Suurem kivi: 10,7 x 8,0 x 5,5 m, üm 29,0 m II kivi: 9,0x 8,2x 3,1 m, üm 27 m. (H. Viiding, 1986); P= 11.4 m, L= 7.3 m, H= 5.1 m, Ü= 30 m. Asukoht: Võnnussaare ps. Truumani talu. Silma LKA.Lõpre tammMõõtmed: Ü= 392 cm (1.3); H= 20 m. (maakat. andmed, Relve projekt); Rahuldavas seisus. Ü= 400 cm (1.3); H= 20 m. (Eesti põlispuud. 1998 a andmed). Asukoht: Lõpre talu. Matsalu LKMatsalu mõisa parkAsukoht: Matsalu külas Matsalu rahvuspargi territooriumil Iseloomustus: Pargis kasvab Eesti jämedaim ja kõrgeim har. pöök. Ü= 325 cm (1,3). (H. Relve andmed 1998, Eesti põlispuud).Tammari tamm; (Tamm)Mõõtmed: Ü= 3,5 m, H= 18 (1964); Ü = 2,3, H= 18 (1984); Ü= 285 cm (1.3); H= 16 m. Heas seisus.(Eesti põlispuud. 1998 a andmed). Võsastunud. On "kandilise tüvega". Asukoht: Oodmetsa metsavahi lähedal, Praegu Türni talu.Muriste tamm; (Tamm; Alt-Villemi tamm)Mõõtmed ja iseloomustus (T. Aasma, 2007): Ü= 428 cm (1,3 m); H= 18,5 m (40 m); Võra läbimõõt 24 m. Üldseisund rahuldav. Kagus tüvelt suurelt (kuni 4 m) koor maas. Koorekahjustusi ka mujal. Võra hargneb 2 m kõrguselt. Võras suhteliselt palju kuivanud oksi. Mõõtmed: Ü= 210 cm (1,3), H= 25 m. (maakat. andmed, Relve projekt); Rahuldavas seisus. Ü= 424 cm (1,3), H= 19 m. (Eesti põlispuud. 1998 a andmed). Asukoht: Endise Varbla kolh. Paatsalu-Murmise tee ä., Alu talus. Objekt jääb eramaale. Kasvab Aldi talu hoovi servas väiksemal rohumaal. Ümbrus korrastatud. Lähima majani ligikaudu 30 m.Võlupe rändrahn; Artur Luha rahnRabakivi. 6,8x 5,5x 3,4m, üm 20,0m. (H. Viiding, 1986) Asukoht: Ranna mnt.ääres.SkärestainMõõtmed: Rabakivi. 6,5x 6,0x 3,4 m. (H. Viiding, 1986) P= 8.2 m, L= 5.6 m, H= 3.5 m, Ü= 22 m, maht 66 m3 (Kohava, 1988).Karusselja pärnMõõtmed: H 23 m (Läänemaa KKT, 2002); Ü= 310 cm (1.3); H= 22 m. (maakat. andmed, Relve projekt); Heas seisus. Ü= 300 cm (1.3); H= 23 m. (Eesti põlispuud. 1998 a andmed). Asukoht: Karusselja mäel, Matsalu LKHariliku pöögi punaleheline vorm(3); (Matsalu pöögid)Matsalu kolmest punaselehisest pöögist on elujõulisena säilinud üks puu. Teisest puust on alles vaid känd ning kolmandast tüügas kõrgusega 6,5 m, mistõttu nendel puudel looduskaitseväärtust enam ei ole (T. Aasma 2008). 20.mail 2016 arvati kaitse alt välja kaks puud kolmest: ida- ja edelapoolsem. Asukoht: Tuudi kolh. Matsalu küla pargis 2 puud hävinud (Stat. aruanne 2001).SuurallikasAsukoht: Prestvigi järve ääres allikajärvKesselaiu maastikukaitsealaKaitseala eesmärk on haruldaste ja teadusliku väärtusega aluspõhja kivimite, ranna-astangu ja seal paikneva lookuusiku, haruldaste taimeliikide ja poollooduslike koosluste säilitamine ja kaitse. Pank ja 60 ha metsa võeti kaitse alla juba 1938.a.'Laiul paiknes siis kuue taluga küla. Praegu elab saarel 1 pere. Loodeosas paikneb 13 m kõrgune ja 800 m pikkune Kesse pank (Jaagarahu ja Jaani ladestu). 400 soontaimeliiki, millest 27 on kaitsealusedPaatsalu põlispuude grupp; end. Paatsalu parkAsukoht: Paatsalu külas, Paadremaa jõe vasakul kaldal Varbla-Vatla mnt. ääresNäärikivid (2rahnu)Mõõtmed: 3 rahnu. P. Kohava: 1) 6,3x 3,6x 2,7m, üm 16,2m 2) 6,4x 4,2x 2,6m, üm 16,8m 3) 3,1x 2,0x 1,8m, üm 8,3m (Läänemaa KKT, 2002) 1959 17.03 nr 25 aktiga kaitse alla võetud 1 rahn 5,0x - x3,0 m, ü=14,5 m 2 rahnu. 1) P= 6.4 m, L= 4.2 m, H= 2.6 m, Ü= 16.8 m. 2) P= 3.1 m, L= 3.9 m, H= 2.9 m, Ü= 8.3 m. Suurim rahn: 5,0x 3,0 m, üm 14,5 m. (H. Viiding, 1986) Asukoht: Nääri 22 talu. Matsalu LK.TõllukiviMõõtmed. 4,3x 4,0x 2,0m, üm 13,3m (H. Viiding, 1986) Asukoht: Käina lahes, Orjaku "silmas". Seoses maakerkega ei asu see kivi enam päris Orjaku silmas, vaid Orjaku loodetipus ja pigem Käina lahe rannas. Kivi on väga külastatav, sest jääb otse Orjaku roostikuraja äärde, mis on üks tore loodusõpperada (A.Miller, 2010).KirikukiviRabakivigraniit "Kerkstain" "Eernstain" (kotkakivi) Mõõtmed: Kõrgus 6,5 m. (H. Viiding, 1986); P= 7.8 m, L= 7.3 m, H= 5.6 m, ümbermõõt 25-30 m. Asukoht: Vormsi s. Norrby külast NNW suunas , rannavees, Kärkjal Iseloomustus: Rahnu idaosas on 1851. a. veeseisu märkiv kriips. Nasva kadakadAsukoht: Tori pere karjamaalÜügu maastikukaitsealaÜügu maastikukaitseala asub Saare maakonnas Muhu vallas/saarel. Kaitseala on loodud 1959. aastal Muhu saare kõrgeima panga, panga all asuva allikasoo ja haruldaste taimeliikide (soohiilakas, müür-raunjalg) kaitseks. Ca 450 m pikkune pank asub 150 m kaugusel rannajoonest ja kujutab endast Limneamere murrutusjärsakut. Järsakus paljanduvad Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistiku dolomiidid. Panga kõrgus jalamilt on kuni 5,5 m. Üügu panga jalamilt voolab välja kaks langeallikat. Kaitseala pindala on 9,7 ha. Kaitstavad taimeliigid: Asplenium ruta-muraria, Asplenium trichomanes, Herminium monorchis, Liparis loeselii, Ophrys insactifera, Orchis ustulata, Draba muralis, Hornungia petraea, Gymnadenia conopsea, Epipactis palustris, Dactylorhiza fuchsii, Dactylorhiza incarnata. (P. Kiristaja, 1998)Matsalu rahvusparkMatsalu rahvuspark asub Läänemaal Hanila, Lihula, Martna ja Ridala vallas. Kaitseala on loodud 1957. aastal lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade - Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste - Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks. Praeguse kaitseala piirides võeti esimese alana kaitse alla Matsalu lahe tervisemuda ala juba 1939. aastal. Looduskaitsealal on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Kaitseala pindala on 48860,3 ha, mis jaguneb lisaks piiranguvööndile 7 reservaadiks ning 20 sihtkaitsevööndiks. Turism: 7 linnuvaatlustorni: Penijõe, Kloostri, Haeska, Suitsu, Jugasaare, Küdeva ja Keemu 3 matkarada: 1) Penijõe (5 km) 2) Salevere Salumägi (1,5 km) 3) Suitsu. Majutus Penijõe ja Matsalu külalistemajas. Pesitsevad liigid: Aquila pomarina, Bonasa bonasia, Botaurus stellaris, Chlidonias niger, Ciconia ciconia, Circus aeruginosus, Circus cyaneus, Circus pygargus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Falco columbarius, Gallinago media, Grus grus, Haliaeetus albicilla, Lanius collurio, Pernis apivorus, Porzana parva, Porzana porzana, Sterna albifrons, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix. Läbirändajad: Anser erythropus, Branta leucopsis, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Falco peregrinus, Grus grus, Gavia arctica, Gavia stellata, Phalaropus lobatus, Pluvialis apricaria, Recurvirostra avosetta, Tringa glareola. Teised kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Bufo calamita, Rana arvalis. Kaitsealused taimeliigid: Cypripedium calceolus, Ostericum palustre. (K. Möller, 1998)Porsiku kadakadPorsiku kadakate kaitseala asub Läänemaal Hanila vallas. Kaitse all 1984. a-st. Porsiku talu karjamaal kasvab üle dekoratiivne puukujuliste kadakate grupp. Puude keskmine kõrgus on 8 m ja ümbermõõt 0,7 m. Võrad on enamasti püramiidsed. Kaitseala pindala on 2 ha.Haapsalu lossipark ja KrahviaedAsukoht: Haapsalu linn Haapsalu lossipargi piir kulgeb mööda katastriüksuse Linnus (18301:005:0017) piiri. Iseloomustus: Pargis kasvab Eesti kõrgeim läänepärn. H= 34,5 m. (H. Sander 1998; Eesti põlispuud). Vormsi maastikukaitsealaVormsi maastikukaitseala asub Läänemaal Vormsi vallas/saarel. Üheksast lahustükist koosnev kaitseala on loodud 1987. aastal Vormsi haruldaste ja omapäraste ning kergesti rikutavate loodusmaastike, piirkonnale iseloomulike ohustatud pärandkultuurmaastike ning haruldaste liikide (harilik muguljuur, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo neiuvaip, kärbesõis jt) kasvukohtade ja elupaikade (merikotkas) kaitseks. Kaitseala pindala on 2433,6 ha, millest maismaale jääb 1073,2 ha. Esimene kaitseala loodi Vormsil juba 1939. aastal, selleks oli Diby ranna tervisemuda ala. Kaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 19. augusti 1987. a otsusega nr 212 «Rumpo taimestikukaitseala moodustamine» kaitse alla võetud Rumpo taimestikukaitseala baasil.Vahtrepa maastikukaitsealaKaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. a määrusega nr 165 «Kallaste maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsuse nr 70 «Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis» alusel kohaliku looduskaitse alla võetud Kallaste panga baasil.Puhtu-Laelatu looduskaitsealaPuhtu-Laelatu looduskaitseala asub Läänemaal Hanila vallas. 1939. a-l võeti kaitse alla Puhtu poolsaar ning loodi Virtsu-Puhtu tervisemuda ala. 1959. a-l loodi Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogiline keeluala. (osadel andmetel juba 1957, aga seal aktis juttu vaid Puhtu keelualast. Puhtu ps juba 1939-st kaitse all) Oma praegustes piirides alates 2003. a-st. Põhieesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning sealse vee- ja rannikulinnustiku elupaikade kaitse. Rannik on liigestatud madalate merelahtedega ning väikeste laidudega. Ranna ääres levivad roostikud ja rannarohumaad, sisemaa poole minnes tulevad puisniidud, kadastikud ja metsad. Kaitseala on oluline mitmete linnuliikide rändel. 1953. a-l loodi Puhtusse ornitoloogiajaam. Kaitseala üks silmapaistvamaid kooslusi on Laelatu puisniit. Tegu on väga liigirikka puisniiduga (> 400 soontaime ja 30 samblaliiki). Samuti kasvab seal rohkelt kaitstavaid taimi, esindatud on 2/3 Eestis kasvavatest orhideedest. Tähelepanu väärib ka Puhtus kasvav laialehine salumets. Kaitseala pindala on 2772,9 ha, sellest maismaad 873,2 ha.Hiiumaa laidude maastikukaitsealaHiiumaa laidude maastikukaitseala on loodud 1962. aastal Väinamere laidude kaitseks. Kaitseala laiendati 1971. ja 1998. aastal Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste (Salinõmme soolak) ja maastike ning laide ümbritseva mereala kaitseks. Suuremateks saarteks on Saarnaki (148 ha), Hanikatsi (85 ha) ja Vareslaid (31 ha). Saarte taimkattes on levinud niidud, kadastikud ja metsad. Hanikatsi laiul kasvab laialehine salumets (12 ha). Aastasadu inimeste poolt asustatud Saarnaki (alates 1564. a.) ja Hanikatsi (1623. a.) laiul enam püsiasustust ei ole. Kaitseala külastuskeskus asub Salinõmmes. Pesitsevad linnuliigid: Cygnus cygnus, Crex crex, Recurvirostra avosetta, Sterna caspia. Lisaks on registreeritud: Haliaetus albicilla, Pandion haliaetus, Gavia arctica, Podiceps griseigena, Botaurus stellaris, Cygnus columbianus, Anser erytropus, Circus cyaneus, Falco columbarius, Grus grus, Larus fuscus, Sterna sandvicensis, Columba oenas, Halichoerus grypus, Pusa hispida. Kaitsealused taimeliigid: Scabiosa columbaria, Cardamine hirsuta, Viola elatior, Halimione pedunculata, Suaeda maritima, Polygonum oxyspermum, Herminium monorchis, Ophrys insectifera, Carex extensa, Porella cordeana, Petrogonium gracile. (Statistika, 1999) Leitud kokku ligi 600 liiki soontaimi (Hanikatsi 444). Salinõmme soolak: rand-soodahein, hall soolmalts: II kat, soolarohi, valge kastehein. Laiud ja neid ümbritsev meri on peatuspaigaks 187 linnuliigile, pesitseb 82.Käina lahe-Kassari maastikukaitsealaKäina lahe-Kassari maastikukaitseala asub Hiiumaal Käina vallas. Juba 1939. aastal võeti kaitse alla Kassari ja Vaemla lahe tervisemudaalad. 1962. aastal moodustati kaks eraldi kaitseala: Kassari saare maastikukaitseala ja Käina lahe ornitoloogiline kaitseala. 1998. aastal moodustati nende põhjal üks ühine maastikukaitseala, mille eesmärgiks on kaitsta lindude rändepeatus- ja pesitsuskohta, Käina lahte ning Kassari poollooduslike kooslustega pärandkultuurmaastikku. Käina lahes leiduvad suured ravimuda varud, samuti pesitseb ja peatub seal palju linde, nagu merikotkas, naaskelnokk, hüüp, niidurüdi. Kassari saare maastikule on iseloomulikud kadastikud, rannaniidud ja liigirikkad aruniidud. Siin leidub rohkelt kaitsealuseid taimeliike nagu II kaitsekategooria veripunane koldrohi, tui-tähtpea, hall soolmalts, kaljukress ja mitmed käpalised. Kaitseala üldpindala on 5681,2 ha, sellest 2475,4 ha moodustab mereala. I kat: merikotkas, II kat: naaskelnokk, hüüp, niidurüdi II kat taimed: liht-randpung, tui-tähtpea, balti sõrmkäpp, alpi litterhein, peen jänesekõrv Pesitsevad liigid: Botaurus stellaris, Circus aeruginosus, Haliaeetus albicilla, Lanius collurio, Podiceps auritus, Porzana porzana, Recurvirostra avosetta, Sterna albifrons, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Tringa glareola. Läbirändavad liigid: Branta leucopsis, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Grus grus, Pluvialis apricaria. (K. Möller, 1998) Kaitsealused taimeliigid: Dactylorhiza fuchsii, Liparis loeselii. (Keskkonnaekspertiis, 1997; K. Möller, 1998) Turism: Orjaku mäel linnuvaatlustorn. Õpperada: Orjakus saab täiendust pidevalt juurde, väliauditoorium Laisma silla lähedal Esiküla karjamaal. (M. Jeeser 2002)Rannaniidi pankade maastikukaitsealaRannaniidi pankade maastikukaitseala moodustatakse vääriselupaikade, looduse ja maastiku mitmekesisuse ning haruldaste liikide kaitseks. Rannaniidi pangad asuvad Muhu saare kirdetipul. Objekt võeti kaitse alla 1959. aastal. Kaitseala väärtusteks on kohati silekaljuste vormidega rannikulähedased pangad, paljandub Jaagarahu lade (Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistiku biohermikehad). Pangad (5 tk) asuvad ca 1,5 km pikkusel maa-alal; pankade maksimaalne kõrgus on 3,5 m. Rannaniidi pangastikus avaldub kohati väga selgesti mandrijää kulutav toime. Üksikute biohermide pealispinnad on ümardatud ning osalt voolitud jää poolt silekaljudeks - vormideks, mis mujal Eestis on haruldased. Kaitseala moodustatakse Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k «Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest» baasil.Salajõe maastikukaitsealaSalajõe maastikukaitseala asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas. Läänemaa suurim, Salajõe karstiala, võeti kaitse alla 1964. a-l. 2001. a-l moodustati selle põhjal maastikukaitseala. Salajõe karstialal neeldub maa alla Sajajõe jõgi ning voolab maa all 1,3 km ulatuses. Neeldumisala on 600 m pikkune, 100 m laiune ja 7,5 m sügavune. Suurimad karstilehtrid on 50 m pikad ja 20 m laiad. Suurvee ajal on tõusuallika deebit üle 1000 l/s, kogu karstiallikate rühmaga ületab see aga üle 1600 l/s. Kaitseala pindala on 5,3 ha.Sarve maastikukaitsealaSarve maastikukaitseala asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Loodi 1973. a-l, praegustes piirides 1996. a-st. Sarve poolsaar hakkas mere alt vabanema Limneamere II staadiumil. Sarve poolsaare moodustab Siluri (Juuru lademe) lubjakividest aluspõhjaline kõvik. Suurim abs kõrgus on 12,7m ja suhtelised kõrgused küündivad kuni 4m-ni. Poolsaare keskosa on põllustatud, äärealadel valitsevad lookadastikud ja karjamaad. Lääneosa ilmestab Limneamere aegsete rannamoodustiste seeria. Kaitseala üheks väärtuseks on klibumuldadel kasvavad haruldased lookaasikud. Lahustükina olev Aruküla sihtkaitsevöönd väärib tähelepanu paljude kaitstavate orhideede kasvualana. Esindatud on näiteks täpiline ja kahkjaspunune sõrmkäpp, hall käpp, väike käopõll, harilik käoraamat jpt. Ka Sarve poolsaar on rikas kaitstavate liikide (tui-tähtpea, müür raunjalg ning mitmed käpalised) poolest.Silma looduskaitsealaSilma looduskaitseala asub Läänemaal Noarootsi, Ridala ja Lääne-Nigula vallas. Juba 1939. a-l loodi Haapsalu lahel tervisemuda ala, 1964. a-l võeti kaitse alla Kudani järv. Silma looduskaitseala loodi 1998. a-l jäänukjärvede, roostike ja rannaniitude ning seal peatuvate või pesitsevate lindude kaitseks. Kaitseala hõlmab Haapsalu lahe põhjaosa ning kunagi Noarootsit mandrist eraldanud Silmeni väina ala. Viimast markeerivad praegu kinnikasvavad lahesopid ja jäänukjärved. Kaitsealal on vaadeldud üle 200 linnuliigi (sh merikotkas, kalakotkas, must-toonekurg, sookurg, laululuik, väike-luik). Sügisrändel on korraga registreeritud kuni 100000 veelindu. Lisaks linnurikkusele jääb kaitsealale ravimuda ja kalakoelmud. Kaitstavatest taimedest on Silmal registreeritud mh käpalisi, lääne-mõõkrohtu ja rand-soodaheina. Kaitseala pindala on 4820,2 ha, sellest maismaal 3149 ha. Turism: 3 linnuvaatlustorni ja 1 vaateplatvormVarbla laidude maastikukaitsealaKaitseala on moodustatud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 «Looduskaitse objektide kohta rajoonis» kaitse alla võetud Kuralaiu, Pihelgalaiu, Ranglaiu, Põntsilaiu, Kitselaiu, Kändmelaiu, Orikalaiu, Piiukaarelaiu, Selilaiu ja Pööriotsalaiu baasil. Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta» reorganiseeriti need kaitstavad objektid Varbla laidude kaitsealaks.PirnipuudObjekt hävinud. vanadus 1995 a (H.Rennu 03.2001) Asukoht: end.Haava talu

4.3 Threats, pressures and activities with impacts on the site

The most important impacts and activities with high effect on the site

Negative Impacts
RankThreats and pressures [code]Pollution (optional) [code]inside/outside [i|o|b]
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
LA08i
ME03.01i
LG01.03i
LHi
LHo
LH01i
LH01o
LJ02.07i
LJ02.07o
MK02.02i
LK02.03i
LK02.03o
Positive Impacts
RankActivities, management [code]Pollution (optional) [code]inside/outside [i|o|b]
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i
HA03i
HA04i
LD05i
LF02.01i
LF03.01i
LG03i

Rank: H = high, M = medium, L = low
Pollution: N = Nitrogen input, P = Phosphor/Phosphate input, A = Acid input/acidification,
T = toxic inorganic chemicals, O = toxic organic chemicals, X = Mixed pollutions
i = inside, o = outside, b = both

4.4 Ownership (optional)

Type[%]
PublicNational/Federal729.6000000000002
State/Province0
Local/Municipal0
Any Public0
Joint or Co-Ownership0
Private0
Unknown0
sum729.6000000000002

4.5 Documentation

Kasutatud kirjandus: Aaloe, A. 1960. Üügu pank. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 146-147; Aaloe, A. 1960. Salevere Salumägi. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 149. Aaloe, A. 1960. Kirbla astang. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 147-148; Aaloe, A. 1967. Retk Kõinastu laiule. Eesti Loodus 7, lk 443-447; Aun, M. 1975. Noarootsi poolsaar. Lõputöö. TÜ GI; Erm, V., Rannak, L., Sõrmus, I., Schtschukina, I. 1970. Väinamere kalastik. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 61-82; Hermann, U. 1970. Kuidas Virtsu sai poolsaareks. Eesti Loodus 1, lk 14-16; Heinsalu, Ü. 1984. Salajõgi. Eesti Loodus 12, lk 792-795. Järvekülg, A. 1970. Väinamere põhjaloomastik. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 42-60; Leito, A., Leito, T. 1991. Hiiumaa laidude linnustikust. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVI . Ettekannete teesid. Tartu, lk 39-40; Eichwald, K. 1960. Harilaid. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn,102-103; Hermann, U. 1983. Saastna. Eesti Loodus 1, lk 52-55; Klaamann, E. 1962. Saastna "kassikullast". Eesti Loodus 3, lk 166-167; Kaljuste, T. 1982. Kessulaiu lootaimkattest. Kursusetöö. TÜ BÖI arhiiv; Karu, E.-M. 1983. Rumpo taimestikukaitseala maastikuline iseloomustus. Lõputöö. TÜ GI; Kerna, J. 1993. Kõinastu laiu ning Koipse ja Rammu saare võrdlev maastikuline iseloomustus. Lõputöö. TÜ GI; Kirss, I., Rattiste, K. 1982. Haudelinnustik ja kajaklaste pesitsusökoloogia Kõbaja laiul. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd III. Valgus. Tallinn, lk 109-128; Kull, T., Truus, L. 2000. Kessulaiu käpalised. Ööviiul 4, Eesti Orhideekaitse Klubi ajakiri, lk 13-14; Kuusk, Y. 1985. Kesselaiu maastikuline ja asustus-ajalooline iseloomustus. Lõputöö. TÜ GI; Lokk, D. 1998. Lääne-Eesti salumetsade (Hanikatsi, Kübassaare, Abruka, Kõinastu) taimkatte analüüs. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Lutt, J. 1979. Väinamere põhjasetted. Eesti Loodus 1, lk 38-4; Mander, E. 1977. Ullutu laiu ja Pivarootsi laidude füüsilis-geograafiline iseloomustus. Lõputöö. TÜ GI; Mardiste, H. 1970. Väinameri. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 7-16; Martin, G. 2000. Phytobenthic communities of the Gulf of Riga and the inner Sea of the West-Estonian archipelago. Doktoritöö. TÜ BÖI arhiiv; Martin, L., Piin, T., Virolainen, V., Martin, J., Hödrejärv, H. 1991. Samblike kaitseala Rumpo poolsaarel Vormsil. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVI. Ettekannete teesid. Tartu, lk 15-21; Metsaorg, K.1985. Paatsalu laidude haudelinnud. Eesti Loodus 1, lk 39-4; Miidel, A. 1998. Noarootsi kerkib merest. Eesti Loodus 4, lk 189-190; Mäemets, K. 1993. Luiteliivade metsastamise tulemustest Harilaiu poolsaarel. Lõputöö. EPMÜ Metsandusinstituut; Mägi, M. 1997. Hiiumaa laidude floora ja vegetatsioon. Magistritöö TÜ BÖI arhiiv; Mägi, M. 1995. Ülevaade Hiiumaa laidude (Ahelaid, Kõverlaid, Kõrgelaid, Vareslaid) taimestikust ja taimkattest. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Ojaste, I. 1998. Silma looduskaitseala:uus ja omanäoline Läänemaa. Eesti Loodus 5-6, lk 233; Orav, H. 1997. Harilaiu taimestikuline iseloomustus. TPÜ Geoökoloogia õppetool. Kursusetöö; Orviku K. 1930. Metsküla luitestikus. Loodusevaatleja I; Paade, E. 1958. Suure ja Väikese väina laidude taimkate. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Parmasto, E. 1966. Matk ürgmetsa. Eesti Loodus 2, lk 111-112; Pastak, E. 1935. Harilaiu taimkate. Loodusuurijate Seltsi Aruanded, lk 42; Perens, H. 1996. Üügu-Kessulaiu pangad - geoloogiline võti siluri ajastust. Eesti Loodus 5-6, lk 180-182; Ratas,U., Puurmann, E., Kokovkin, T. 1996. Long-term changes in insular landscapes on the example of Vohilaid, Estonia. Estonia Geographical studies. Estonian Academy Publishers. Tallinn, lk 90-106; Ratas, U. 1981. Pilk laidude arengulukku. Eesti Loodus 10, lk 633-648; Ratas, U., Puurmann, E. 1993. Kui meri taganeb. Eesti Loodus 10, lk 242; Rebassoo, H.1961. Hiiumaa laidude taimkattest. ELUS Aastaraamat 53.kd. Tartu, lk 95-11; Tiik, E. 1970. Saared ja laiud Hiiumaa ümber. Eesti Loodus 9, lk 525-527; Trass, H. 1963. Tundrataim Vormsil. Eesti Loodus 2, lk 113-115. Sepp, U. 1970. Laiud, rahud, kared ja nasvad. Eesti Loodus 5, lk 324-330; Sepp, U.1968. Nature on Tauksi Island. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd I (vene k). Valgus. Talinn. Tokko, U., Roosaluste, E. 1996. Muhu saare floora ja selle analüüs. ELUS Aastaraamat, 77 kd. TA kirjastus. Tallinn, lk 77-105; Trei, T. 1970. Väinamere põhjataimestik Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 27-41. Tiik, E. 1970. Saared ja laiud Hiiumaa ümber. Eesti Loodus 9, lk 525-527; Villems, H. 1992. Kesselaiu ja Koorunõmme loometsad. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv. Puhtu Autorite kollektiiv. 1970. Puhtu laiu selgrootud. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 164-200; Ernits, P., Timm, U. 1991. Virtsu-Laelatu-Puhtu kaitseala maismaa selgroogsetest I - III. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVI. Ettekannete teesid. Tartu, lk 45-57; Jõgi, A. 1970. Puhtu ümbruse kahepaiksed ja roomajad. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 201-204; Jõgi, A. 1970. Puhtu ümbruse linnustik. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 205-225; Kaar, E., Kalda, A. 1970. Puhtu mets. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 136-149; Kietzer, A. 1960. Puhtu laiu niitude entomofaunast, selle struktuurist ja dünaamikast. Lõputöö. TÜ Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut. Tartu; Kirss, I., Rattiste, K. 1982. Haudelinnustik ja kajaklaste pesitsusökoloogia Kõbaja laiul. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd III. Valgus. Tallinn, lk 109-128; Kumari, E. 1960. Virtsu-Laelatu-Puhtu . Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 103-109; Paaver, K. 1970. Puhtu lehtmetsa pisinärilised. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 226-235; Parmasto, E., Põldmaa, P. 1970. Puhtu laiu seenestik. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 150-163; Rootsmäe, I., Rootsmäe, L. 1969. Puhtu metsalinnustikust. ELUS Aastaraamat 60 kd. Valgus. Tallinn, lk 121-137; Sepp, R., Rooma, I. 1970. Virtsu-Laelatu-Puhtu kaitseala mullastik. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 83-108; Veroman, S. 1962. Puhtu salumetsade entomofaunast. Lõputöö. TÜ Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut. Tartu; Vilbaste, G. 1973. Puhtulaiust ja tema taimkattest. ELUS Aastaraamat, 62 kd. Valgus. Tallinn, lk 127-144. Laelatu: Õigusaktid: Rannaniidi pankade MKA; Väinamere HA; Haeska HA; Saare HA; Karjatsimere HA; Tahu HA; Österbi HA; Salajõe HA; Saunja HA; Kapa HA; Pullapää panga HA; Rajametsa HA; Mõisaküla panga HA; Puiskarjamaa HA; Rame HA; Porsiku HA; Kangruaadu HA; Kõinastu HA; Väikese väina HA; Rannaniidi HA; Pammana HA; Salajõe MKA;Hiiumaa laidude MKA; Käina lahe- Kassari MKA; Kesselaiu MKA; Haapsalu lossipark ja Krahviaed KA; Silma LKA; Vormsi MKA; Vahtrepa MKA; Sarve MKA; Kadakalaiu viigerhülge PEP; Selgrahu, Pujuderahu hallhülge PEP-d; Varbla laidude MKA; Üügu MKA; Puhtu-Laelatu LKA; Nehatu LKA; Matsalu Rahvuspark; Võiküla, Salajõe, Heinlaid, Näsi merikotka PEP-d; Aljava käpaliste PEP (VV 11.07.2005. a määrus nr 170, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 08.09.2005. a määrus nr 233, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 27.07.2006. a määrus nr 176, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 28.02.2006. a määrus nr 59, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 18.05.2007. a määrus nr 154, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 26.04.2001. a määrus nr152, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 05.10.2006. a määrus nr 214, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 07.07.2005. a määrus nr 162, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 18.05.2007. a määrus nr 149, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 21.07.2006. a määrus nr 170, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 27.08.1996. a. määrusega nr. 219, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 27.10.1998. a määrusega nr 243, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 17.05.2007. a määrus nr 148, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 05.05. 2004. a määrus nr 184, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; KKM 20.12.2005. a määrus nr 78, muudetud 21.01.2009. a määrusega nr 8; VV 30.03.2007. a määrus nr 90, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 14.03.1996. a. määrusega nr. 78, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 21.01.2003. a määrus nr 18, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 24.01.2001. a määrus nr 39, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 05.05.1997. a. määrus nr. 94, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13).

5. SITE PROTECTION STATUS

Back to top

5.1 Designation types at national and regional level:

Code Cover [%]
EE053.00
EE1018.00
EE145.00
EE150.00
EE163.00
EE1769.00
EE180.00

5.2 Relation of the described site with other sites:

Designated at national or regional level:

Type code Site name Type Cover [%]
EE18Pirnipuud+0.00
EE18Nasva kadakad+0.00
EE18Muriste tamm; (Tamm; Alt-Villemi tamm)+0.00
EE18Lõpre tamm+0.00
EE18Hariliku pöögi punaleheline vorm(3); (Matsalu pöögid)+0.00
EE18Karusselja pärn+0.00
EE18Skärestain+0.00
EE18Truumani(Kalevipoja)kivid; (Truumanni kivid)+0.00
EE18Võlupe rändrahn; Artur Luha rahn+0.00
EE18Näärikivid (2rahnu)+0.00
EE18Kirikukivi+0.00
EE18Tõllukivi+0.00
EE18Suurallikas+0.00
EE16Einby merikotka püsielupaik+0.00
EE16Esiküla merikotka püsielupaik+0.00
EE14Haapsalu lossipark ja Krahviaed+0.00
EE17Haeska hoiuala+0.00
EE16Hagaste merikotka püsielupaik+0.00
EE16Harilaiu näsa-kuldsambliku püsielupaik+0.00
EE16Heinlaiu merikotka püsielupaik+0.00
EE16Hobulaiu merikotka püsielupaik+0.00
EE16Kadakalaiu merikotka püsielupaik+0.00
EE16Kassari merikotka püsielupaik+0.00
EE16Kersleti merikotka püsielupaik+0.00
EE14Kesselaiu maastikukaitseala+0.00
EE14Matsalu mõisa park+0.00
EE10Matsalu rahvuspark+18.00
EE16Mui merikotka püsielupaik+0.00
EE05Nehatu looduskaitseala+0.00
EE16Näsi merikotka püsielupaik+0.00
EE17Pammana hoiuala+0.00
EE15Porsiku kadakad+0.00
EE05Puhtu-Laelatu looduskaitseala+1.00
EE17Puiskarjamaa hoiuala+0.00
EE16Pujuderahu hallhülge püsielupaik+1.00
EE16Raana väike-konnakotka püsielupaik+0.00
EE17Rame hoiuala+0.00
EE17Rannaniidi hoiuala+0.00
EE14Rannaniidi pankade maastikukaitseala+0.00
EE16Rässa merikotka püsielupaik+0.00
EE16Sarve merikotka püsielupaik+0.00
EE16Sarve merikotka püsielupaik+0.00
EE16Sarve merikotka püsielupaik+0.00
EE16Selgrahu hallhülge püsielupaik+1.00
EE16Taguküla merikotka püsielupaik+0.00
EE05Silma looduskaitseala+2.00
EE17Väinamere hoiuala (Läänemaa)+24.00
EE16Suuremõisa merikotka püsielupaik+0.00
EE16Taguküla merikotka püsielupaik+0.00
EE16Tülli merikotka püsielupaik+0.00
EE14Vahtrepa maastikukaitseala+1.00
EE14Varbla laidude maastikukaitseala+0.00
EE16Virtsu merikotka püsielupaik+0.00
EE14Vormsi maastikukaitseala+1.00
EE17Väikese väina hoiuala+6.00
EE17Väinamere hoiuala (Hiiu)+22.00
EE17Väinamere hoiuala (Pärnu)+1.00
EE17Väinamere hoiuala (Saare)+16.00
EE16Või merikotka püsielupaik+0.00
EE17Võilaiu hoiuala+0.00
EE14Üügu maastikukaitseala+0.00
EE14Sarve maastikukaitseala*0.00
EE14Hiiumaa laidude maastikukaitseala*1.00
EE17Österbi hoiuala+0.00
EE16Aljava käpaliste püsielupaik+0.00
EE17Mõisaküla panga hoiuala+0.00
EE17Kangruaadu hoiuala+0.00
EE17Karjatsimere hoiuala+0.00
EE17Oademetsa hoiuala+0.00
EE17Porsiku hoiuala+0.00
EE16Puiatu merikotka püsielupaik+0.00
EE17Pullapää panga hoiuala+0.00
EE16Aljava merikotka püsielupaik*0.00
EE16Einbi merikotka püsielupaik*0.00
EE16Rame merikotka püsielupaik*0.00
EE16Herjava merikotka püsielupaik*0.00
EE16Rame merikotka püsielupaik*0.00
EE16Võiküla merikotka püsielupaik*0.00
EE14Paatsalu põlispuude grupp; end. Paatsalu park*0.00
EE14Salajõe maastikukaitseala*0.00
EE16Suuremõisa merikotka püsielupaik*0.00
EE18Tammari tamm; (Tamm)+0.00
EE16Kadakalaiu viigerhülge püsielupaik+1.00
EE14Käina lahe-Kassari maastikukaitseala+2.00
EE17Kõinastu hoiuala+0.00
EE16Õunaku merikotka püsielupaik+0.00
EE17Rajametsa hoiuala+0.00

Designated at international level:

Type Site name Type Cover [%]
Other Pirnipuud+0.00
Nasva kadakad+0.00
Muriste tamm; (Tamm; Alt-Villemi tamm)+0.00
Lõpre tamm+0.00
Hariliku pöögi punaleheline vorm(3); (Matsalu pöögid)+0.00
Karusselja pärn+0.00
Skärestain+0.00
Truumani(Kalevipoja)kivid; (Truumanni kivid)+0.00
Võlupe rändrahn; Artur Luha rahn+0.00
Näärikivid (2rahnu)+0.00
Kirikukivi+0.00
Tõllukivi+0.00
Suurallikas+0.00
Einby merikotka püsielupaik+0.00
Esiküla merikotka püsielupaik+0.00
Haapsalu lossipark ja Krahviaed+0.00
Haeska hoiuala+0.00
Hagaste merikotka püsielupaik+0.00
Harilaiu näsa-kuldsambliku püsielupaik+0.00
Heinlaiu merikotka püsielupaik+0.00
Hobulaiu merikotka püsielupaik+0.00
Kadakalaiu merikotka püsielupaik+0.00
Kassari merikotka püsielupaik+0.00
Kersleti merikotka püsielupaik+0.00
Kesselaiu maastikukaitseala+0.00
Matsalu mõisa park+0.00
Matsalu rahvuspark+18.00
Mui merikotka püsielupaik+0.00
Nehatu looduskaitseala+0.00
Näsi merikotka püsielupaik+0.00
Pammana hoiuala+0.00
Porsiku kadakad+0.00
Puhtu-Laelatu looduskaitseala+1.00
Puiskarjamaa hoiuala+0.00
Pujuderahu hallhülge püsielupaik+1.00
Raana väike-konnakotka püsielupaik+0.00
Rame hoiuala+0.00
Rannaniidi hoiuala+0.00
Rannaniidi pankade maastikukaitseala+0.00
Rässa merikotka püsielupaik+0.00
Sarve merikotka püsielupaik+0.00
Sarve merikotka püsielupaik+0.00
Sarve merikotka püsielupaik+0.00
Selgrahu hallhülge püsielupaik+1.00
Taguküla merikotka püsielupaik+0.00
Silma looduskaitseala+2.00
Väinamere hoiuala (Läänemaa)+24.00
Suuremõisa merikotka püsielupaik+0.00
Taguküla merikotka püsielupaik+0.00
Tülli merikotka püsielupaik+0.00
Vahtrepa maastikukaitseala+1.00
Varbla laidude maastikukaitseala+0.00
Virtsu merikotka püsielupaik+0.00
Vormsi maastikukaitseala+1.00
Väikese väina hoiuala+6.00
Väinamere hoiuala (Hiiu)+22.00
Väinamere hoiuala (Pärnu)+1.00
Väinamere hoiuala (Saare)+16.00
Või merikotka püsielupaik+0.00
Võilaiu hoiuala+0.00
Üügu maastikukaitseala+0.00
Sarve maastikukaitseala*0.00
Hiiumaa laidude maastikukaitseala*1.00
Österbi hoiuala+0.00
Aljava käpaliste püsielupaik+0.00
Mõisaküla panga hoiuala+0.00
Kangruaadu hoiuala+0.00
Karjatsimere hoiuala+0.00
Oademetsa hoiuala+0.00
Porsiku hoiuala+0.00
Puiatu merikotka püsielupaik+0.00
Pullapää panga hoiuala+0.00
Aljava merikotka püsielupaik*0.00
Einbi merikotka püsielupaik*0.00
Rame merikotka püsielupaik*0.00
Herjava merikotka püsielupaik*0.00
Rame merikotka püsielupaik*0.00
Võiküla merikotka püsielupaik*0.00
Paatsalu põlispuude grupp; end. Paatsalu park*0.00
Salajõe maastikukaitseala*0.00
Suuremõisa merikotka püsielupaik*0.00
Tammari tamm; (Tamm)+0.00
Kadakalaiu viigerhülge püsielupaik+1.00
Käina lahe-Kassari maastikukaitseala+2.00
Kõinastu hoiuala+0.00
Õunaku merikotka püsielupaik+0.00
Rajametsa hoiuala+0.00

5.3 Site designation (optional)

2016.02.11 Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2016. a määrus nr 18 "Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri" 2016.02.11 Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2016. a määrus nr 19 "Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri" 2004.04.21 LOODUSKAITSESEADUS (terviktekst) 2006.03.03 Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri 2011.02.03 I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri 2006.07.21 Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2006. a määrus nr 170 Vahtrepa maastikukaitseala kaitse-eeskiri 2006.08.10 Keskkonnaministri 10. augusti 2006. a määrus nr 58 "II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" 2005.12.20 Keskkonnaministri 20. detsembri 2005. a määrus nr 78 "Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" 2010.07.21 Keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrus nr 33 "Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1" 2003.01.21 Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri (terviktekst) 2001.01.24 Nehatu looduskaitsealakaitse-eeskiri (terviktekst) 1996.03.14 Osmussaare maastikukaitseala moodustamine, Osmussaare, Üügu ja Ohessaare maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine (terviktekst) 2004.05.05 Vabariigi Valitsuse 5. mai 2004. a määrus nr 184 Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri 2005.07.11 Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2005. a määrus nr 170 Rannaniidi pankade maastikukaitseala kaitse-eeskiri 2003.04.02 Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrus nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri 2007.03.30 Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2007. a määrus nr 90 Varbla laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri 2007.05.18 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 149 Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri 2007.05.17 Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a määrus nr 148 Käina lahe–Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri 1997.05.05 Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine (terviktekst) 2015.05.22 Vabariigi Valitsuse 22. mai 2015. a määrus nr 57 "Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri1" 2015.05.22 Vabariigi Valitsuse 22. mai 2015. a käskkiri nr 58 "Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskiri1"

6. SITE MANAGEMENT

Back to top

6.1 Body(ies) responsible for the site management:

Organisation:Keskkonnaamet
Address:
Email:info@keskkonnaamet.ee

6.2 Management Plan(s):

An actual management plan does exist:

X
Yes Name: 97 hoiuala poollooduslike koosluste kaitsekorralduskava 2016-2020
Link: http://kava.eelis.ee/-1351142244

Name: Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2011-2019
Link: http://kava.eelis.ee/-374354455

Name: Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024
Link: http://kava.eelis.ee/-1129731396

Name: Kesselaiu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023
Link: http://kava.eelis.ee/377666975

Name: Matsalu märgala kaitsekorralduskava
Link: http://kava.eelis.ee/317341391

Name: Matsalu rahvuspargi, Rajametsa hoiuala, Haeska hoiuala ja Puiatu merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava
Link: http://kava.eelis.ee/2001923178

Name: Nehatu looduskaitseala, Porsiku, Kangruaadu ja Oademetsa hoiuala kaitsekorralduskava 2015-2024
Link: http://kava.eelis.ee/-633701596

Name: Rannaniidi hoiuala ja Rannaniidi pankade maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024
Link: http://kava.eelis.ee/-775635553

Name: Salajõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-2022
Link: http://kava.eelis.ee/1276247772

Name: Sarve maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024
Link: http://kava.eelis.ee/-648828228

Name: Silma looduskaitseala ja Karjatsimere hoiuala kaitsekorralduskava 2017-2026
Link: http://kava.eelis.ee/692207762

Name: Üügu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019
Link: http://kava.eelis.ee/1662335374

Name: Vahtrepa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023
Link: http://kava.eelis.ee/-451184394

Name: Väikese väina hoiuala, Aljava käpaliste püsielupaiga ja Või merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava 2014-2023
Link: http://kava.eelis.ee/86883743

Name: Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade kaitsekorralduskava 2013-2022
Link: http://kava.eelis.ee/-131105955

Name: Varbla laidude maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019
Link: http://kava.eelis.ee/-2134658780

No, but in preparation
No

6.3 Conservation measures (optional)

Ala kaitsemeetmed: 1.1 Inventuur 1.2 Uuring 1.3 Riiklik seire 1.4 Tulemusseire 1.5 Andmete kogumine 2.1.1 Probleemliigi tõrje 2.2.1 Liigi ümberasustamine 2.2.2 Liigi elupaiga taastamistöö 2.2.3 Liigi elupaiga hooldustöö 2.3 Kooslused 2.3.1 Koosluse taastamistöö 2.3.2 Koosluse hooldustöö 2.4.1 Maastiku taastamistöö 2.4.2 Maastiku hooldustöö 2.5.2 Pargi hooldustöö 2.7 Kultuuriväärtused 2.7.1 Kultuuriväärtuste hooldus 2.7.2 Kultuuriväärtuste taastamine/konserveerimine 3.1.1 Külastuskoormuse reguleerimine 3.1.10 Muu taristu hooldamine 3.1.2 Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade rajamine 3.1.3 Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade likvideerimine 3.1.4 Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade hooldamine 3.1.5 Infotahvlite rajamine 3.1.6 Infotahvlite likvideerimine 3.1.7 Infotahvlite hooldamine 3.1.8 Muu taristu rajamine 3.1.9 Muu taristu likvideerimine 3.2.1 Kaitsealuste objektide tähistamine 3.2.2 Tähiste likvideerimine 3.3.1 Tehnika/Loomade soetamine 3.3.2 Tehnika/Loomade kasutusse andmine 4.1 Tegevuskava 4.2 Kaitsekorra muutmine 5.1 Trükiste väljaandmine ja infotahvlite koostamine 5.2 Ekspositioonide rajamine, hooldamine ja uuendamine 5.4 Salvestised ja interaktiivne tutvustamine 5.5 Teabepäevade korraldamine 5.6 Artiklite kirjutamine 5.7 Õppeprogammide väljatöötamine ja läbiviimine 6 Muu

 

7. MAP OF THE SITE

Back to top No data

SITE DISPLAY