Kasutatud kirjandus:
Aua, J. 1991. Linnustik Kolga lahe saartel: hetkeseis ja tendentsid Kolga lahe saarte looduslik seisund. Käsikiri. Ökoloogia Instituut, lk 102-146;
Aua, J. 1993. Kodu 7000 linnupaarile. Eesti Loodus 4, lk 141;
Autorite kollektiiv. 1993. Sellised nad siis ongi. Eesti Loodus 4, lk 142-146;
Kannukene, L. 1993. Ligi viiendik Eesti sammaldest. Eesti Loodus 4, lk 139;
Kask, J. 1993. Pilk geoloogilisse minevikku. Eesti Loodus 4, lk 136-137;
Kerna, J. 1993. Kõinastu laiu ning Koipse ja Rammu saare võrdlev maastikuline iseloomustus. Lõputöö. TÜ GI;
Kesamaa, A. 1969. Malusi suurem maa, Malusi vähem maa ja mis nende vahel. Eesti Loodus 6, lk 376-377;
Kesamaa, A. 1978. Linnud Kolga ja Kaberneeme lahe saartel. Eesti Loodus 6, lk 386-388;
Lepland, A. 1995. Kolga lahe saarte randade geoloogia ELUS Aastaraamat 76.kd.TA kirjastus. Tallinn, lk 109-136;
Nilson, E., Piin, T. 1993. Kuni 300 samblikuliiki. Eesti Loodus 4, 140;
Ploompuu, T. 1993. Kauge Põhjala hõng. Eesti Loodus 4, lk 138;
Rammul, Ü. 1993. Mõnda neljajalgseist. Eesti Loodus 4, lk 141;
Ratas, U. 1993. Miks on saarte mullad viirulised. Eesti Loodus 4, lk 137;
Ratas, U., Truus, L. 1993. Kolga lahe saared. Eesti Loodus 4, lk 135-136;
Rebassoo, H. 1977. Põhja-Eesti meresaarte taimkatte muutustest ajavahemikus 1931-1973. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1975/1976. Valgus. Tallinn, lk 124-139;
Andmed saadud ka: Mägi, E., ZBI, EOÜ.
Õigusaktid:
Kolga lahe MKA; Kolga lahe HA (VV 10.02.1999. a määrus nr 57, muudetud 15.12.2005. a määrusega nr 312; VV 16.06.2005. a määrus nr 144).Kasutatud kirjandus:
Aua, J. 1991. Linnustik Kolga lahe saartel: hetkeseis ja tendentsid Kolga lahe saarte looduslik seisund. Käsikiri. Ökoloogia Instituut, lk 102-146;
Aua, J. 1993. Kodu 7000 linnupaarile. Eesti Loodus 4, lk 141;
Autorite kollektiiv. 1993. Sellised nad siis ongi. Eesti Loodus 4, lk 142-146;
Kannukene, L. 1993. Ligi viiendik Eesti sammaldest. Eesti Loodus 4, lk 139;
Kask, J. 1993. Pilk geoloogilisse minevikku. Eesti Loodus 4, lk 136-137;
Kerna, J. 1993. Kõinastu laiu ning Koipse ja Rammu saare võrdlev maastikuline iseloomustus. Lõputöö. TÜ GI;
Kesamaa, A. 1969. Malusi suurem maa, Malusi vähem maa ja mis nende vahel. Eesti Loodus 6, lk 376-377;
Kesamaa, A. 1978. Linnud Kolga ja Kaberneeme lahe saartel. Eesti Loodus 6, lk 386-388;
Lepland, A. 1995. Kolga lahe saarte randade geoloogia ELUS Aastaraamat 76.kd.TA kirjastus. Tallinn, lk 109-136;
Nilson, E., Piin, T. 1993. Kuni 300 samblikuliiki. Eesti Loodus 4, 140;
Ploompuu, T. 1993. Kauge Põhjala hõng. Eesti Loodus 4, lk 138;
Rammul, Ü. 1993. Mõnda neljajalgseist. Eesti Loodus 4, lk 141;
Ratas, U. 1993. Miks on saarte mullad viirulised. Eesti Loodus 4, lk 137;
Ratas, U., Truus, L. 1993. Kolga lahe saared. Eesti Loodus 4, lk 135-136;
Rebassoo, H. 1977. Põhja-Eesti meresaarte taimkatte muutustest ajavahemikus 1931-1973. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1975/1976. Valgus. Tallinn, lk 124-139;
Andmed saadud ka: Mägi, E., ZBI, EOÜ.
Õigusaktid:
Kolga lahe MKA; Kolga lahe HA (VV 10.02.1999. a määrus nr 57, muudetud 15.12.2005. a määrusega nr 312; VV 16.06.2005. a määrus nr 144). |