Nõva-Osmussaare loodusala kaitstavad elupaigad on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited – 2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited – *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Elupaikade seisund on varieeruv (väga hea kuni arvestatav). Loodusalal kaitstavad liigid on saarmas (Lutra lutra), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. Arenarius).Osmussaare II rahnuderühmGneissbretšad. 0,5 ha kivikülvina (H. Viiding, 1986)
Asukoht: Osmussaare lõunasadama j. eriotstarb. maa. Osmussaare MKA.Nõva maastikukaitsealaNõva maastikukaitseala asub Lääne- ja Harjumaal Nõva, Noarootsi ja Padise vallas. Ala võeti kaitse alla 1985. aastal Loode-Eesti omapäraste rannamaastike ja taimekoosluste kaitseks. Kaitsealal esinevad liivikud, luited (rannavall kohati 10 m kõrgune) ja nõmmed, luitemännikud, rabastunud metsad, madalsood, niidud ja puisniidud. Suuremad veekogud on kaitsealal Lepajõeauk, Pikane järv, Allikajärv, Toatse järv ja Mustjärv. Põõsaspea neeme otsast kulgeb tähtis lindude rändetee, mis on ka üks paremaid lindude vaatluspaiku Läänemerel. Kaitseala pindala on 1876,6 ha.
Nõva maastikukaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 21. augusti 1985. a otsusega nr 216 «Nõva taimestiku ajutise kaitseala loomine» Nõva taimestikukaitseala baasil.
Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Anthus campestris, Asio flammeus, Bonasa bonasia, Bubo bubo, Caprimulgus europeaus, Ciconia nigra, Dryocopus martius, Falco columbarius, Ficedula parva, Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Lullula arborea, Pernis apivorus, Porzana porzana, Sterna paradisaea, Strix uralensis, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus, Tringa glareola.
Läbirändajad: Branta leucopsis, Circaetus gallicus, Circus pygargus, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Gavia arctica, Gavia stellata, Haliaeetus albicilla, Sterna caspia.
Teised kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Eptesicus nilssoni, Plecotus auritus, Bufo calamita, Lacerta agilis, Rana arvalis.
Kaitsealune taimeliik: Pulsatilla patens. (K. Möller, 1998)
Turism: 1 vaatetorn, telkimiskoht, 3 puhkekohta, 3 lõkkekohtaOsmussaare "kaksikud"Mõõtmed: Gneissbretša I kivi: 3,9 x 3,0 x 4,0 m,
II kivi: 3,7 x 3,0 x 3,0 m (H. Viiding, 1986)
Asukoht: Osmussaare läänesadamast põhj. eriotst.maa. Osmussaare MKA.Osmussaare I rahnuderühmGneisid ja 1 gneissbretša. Rühma ÜM 62 m (H. Viiding, 1986)
Asukoht: Osmussaare läänesadama j. eriotstarb. maa. Osmussaare MKA.JärvekiviMõõtmed: Graniitgneiss (Läänemaa KKT, 2002)
7,5x 3,3x 3,1 m, üm 18,8 m. (H. Viiding, 1986)
P= 6.9 m, L= 5.3 m, H= 3.4 m, Ü= 19 m.
Asukoht: Männiku taluOsmussaare maastikukaitsealaOsmussaare maastikukaitseala asub Läänemaal Noarootsi vallas. Kaitseala loodi 1996. aastal haruldaste ja teaduslikult väärtuslike geoloogiliste objektide ning taimekoosluste kaitseks. Geoloogiliselt huvipakkuvad on saare loodeotsas pangal paljanduvad aluspõhja kivimid. Saart ilmestavad ka põhiliselt klibust koosnevad rannavallid, mida maakoore suhteliselt kiire kerke tõttu pidevalt juurde tekib. Sealsed rändrahnud koosnevad gneissbretšast, mis on Eesti oludes haruldane. Osad rahnud on eraldi kaitse all üksikobjektina. Kaitset väärib Osmussaar ka rikkaliku linnustiku poolest, seal on registreeritud 158 linnuliiki. Saarel leidub mitmekesiseid, erinevatele liikidele sobilikke elupaiku, eriti linnurikkad on järvikud. Liigirikas on ka Osmussaarelt läbirändav linnustik, eelkõige arktilised liigid. Samuti kasvab saarel palju kaitstavaid taimi (müürkevadik, veripunane koldrohi, soohiilakas jpt). Kaitseala pindala on 489,2 ha.
Rändeperioodil on kohatud järgmiseid kaitsealuseid liike: Pandion haliaetus, Gavia arctica, Cygnus columbianus, Circus cyaneus, Aquila pomarina, Grus grus,Sterna sandvicensis.
Lisaks on registreeritud Haliaetus albicilla, Crex crex, Podiceps griseigena, Cygnus cygnus, Sterna caspia Cepphus grylle, Columba oenas, Anthus cervinus, Caldiris alpina, Anser erythropus, Larus fuscus ja Eptesicus nilssoni.
Kaitsealused taimeliigid: Cochlearia danica, Anthyllis coccinea, Ophris insactifera, Cardamine hirsuta, Draba muralis, Hornungia petraea, Salix repens, Dactylorhiza cruenta, Herminium monorchis, Liparis loeselii, Malus sylvestris, Dactylorhiza incarnata, Epipactis atrorubens, Gymnadenia conopsea, Epipactis palustris, Listera ovata, Orchis militaris, Platanthera bifolia, Cerastium pumilum, Sagina maritima, Oxytropis pilosa, Polygonum oxyspermum. (P. Kiristaja, 1998; Statistika, 1999)Silma looduskaitsealaSilma looduskaitseala asub Läänemaal Noarootsi, Ridala ja Lääne-Nigula vallas. Juba 1939. a-l loodi Haapsalu lahel tervisemuda ala, 1964. a-l võeti kaitse alla Kudani järv. Silma looduskaitseala loodi 1998. a-l jäänukjärvede, roostike ja rannaniitude ning seal peatuvate või pesitsevate lindude kaitseks. Kaitseala hõlmab Haapsalu lahe põhjaosa ning kunagi Noarootsit mandrist eraldanud Silmeni väina ala. Viimast markeerivad praegu kinnikasvavad lahesopid ja jäänukjärved. Kaitsealal on vaadeldud üle 200 linnuliigi (sh merikotkas, kalakotkas, must-toonekurg, sookurg, laululuik, väike-luik). Sügisrändel on korraga registreeritud kuni 100000 veelindu. Lisaks linnurikkusele jääb kaitsealale ravimuda ja kalakoelmud. Kaitstavatest taimedest on Silmal registreeritud mh käpalisi, lääne-mõõkrohtu ja rand-soodaheina. Kaitseala pindala on 4820,2 ha, sellest maismaal 3149 ha.
Turism: 3 linnuvaatlustorni ja 1 vaateplatvorm |