Põhja-Liivimaa linnuala on rahvusvahelise tähtsusega linnuala, kus pesitseb arvukalt nii kaitsealuseid, haruldasi kui ka tavalisi linnuliike. Esmatähtsad liigid on valdavalt seotud vanade metsade või rabadega. Esmatähtsad liigid Põhja-Liivimaa linnualal on must-toonekurg (Ciconia nigra), herilaseviu (Pernis apivorus), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), rukkirääk (Crex crex), sookurg (Grus grus), värbkakk (Glaucidium passerinum), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), hallpea-rähn (Picus canus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos) ja laanerähn (Picoides tridactylus). Rändel peatuvad ja toituvad siin väikeste salkadena laululuik (Cygnus cygnus), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons) ja väike-laukhani (Anser erythropus). Haruldasematest liikidest pesitsevad siin veel muuhulgas kaljukotkas (Aquila chrysaetos), metsis (Tetrao urogallus), rabapüü (Lagopus lagopus) ja niidurüdi (Calidris alpina schinzii).Kiviaru rändrahnMõõtmed: Suure Kiviaru rändrahn pikkus 6,3m, laius 4,4m, kõrgus 2,0m (1940);
6,1x4,7x2,2 m, ü=17,6 m (õ.-a 17.03.1959 nr 25);
6,7x 5,1x 2,3m, üm 18,0m (H. Viiding, 1986)
Asukoht: Orajõe mk. Kiviaru vk.kv.140Rehemetsa tammMõõtmed ja iseloomustus (T. Aasma, 2007): Ü= 480 cm (1,2); H= 18,5 m (40); võra läbimõõt 18 m. Halvas seisus. Puu hargneb kahe meetri kõrguselt, hargnemiskohas suur haru murdunud, kuid püsib veel puu küljes. Ümbritsetud võsaga.
Mõõtmed: Ü= 380 cm (1,3), H= 17 m. (maakat. andmed, Relve projekt)
Asukoht: Jäärja mk.(Veriora vk.kv.173-11) Lanksaare külas Sookuninga LKA Sookuninga piiranguvööndis eramaal.Kivikupitsa maastikukaitsealaKaitseala on moodustatud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 25. märtsi 1960. a otsusega nr 149 kaitse alla võetud ja Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta» kinnitatud maastiku üksikelemendi «Kivikupitsa mägi» baasil.Piltsi kivi; Riiselja-Ikla rändrahnMõõtmed: pikkus 7,60 m, laius 7,10 m, kõrgus 2,10, ümbermõõt (1m kõrguselt )- 22,3 m;
Riisselja-Ikla rändrahn pikkus 7,1 m, laius 6,6 m, kõrgus 1,6 m, ü=22,0 m (1940).Uue-Kabja rändrahn; Vanapagana KabiMõõtmed: h=3,3m, ü=21,5m (1940, Looduskaitseregister)
7,3x 6,6x 1,7m, üm 22,0m (H. Viiding, 1986)
Asukoht: Uue-Kabja talu juuresNigula looduskaitsealaNigula looduskaitseala asub Pärnumaal Häädemeeste ja Saarde vallas. Ala võeti kaitse alla 1957. aastal Lääne-Eestile tüüpilise raba, seda ümbritsevate metsade ja haruldaste liikide kaitseks. Nigula raba tekkis järve soostumisel, turba paksus on seal kuni 7 m, domineeriv on lageraba. Nigula soostikku ilmestavad soosaared e peaksid, suurim Salupeaksi on 1400 m pikk ja 400 m lai. Nigula raba lääneservas asub reliktjärvena Nigula järv, mille pindala on 18 ha ja keskmine sügavus 2,4 m. Nigula raba on Pärnumaa lõunaosas üks arvestatavamaid veereservuaare. Nigulas on tegeletud jõhvikasortide aretamise ja uurimisega, lindude seirega, seal asub metsloomade turvakodu. Kaitseala pindala on 6430,9 ha. Tegemist on Ramsari alaga.
Lääne-Eestile tüüpiline raba, seda ümbritsevad metsad, haruldased liigid.
Asukoht: Kilingi-Nõmme MM, kaitsetsoonis Tali sovh.,Massiaru kolh.
Kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Pleucotus auritius.
Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Aquila pomarina, Bonasa bonasia, Bubo bubo, Caprimulgus europeaus, Ciconia ciconia, Ciconia nigra, Circus cyaneus, Circus pygargus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Dryocopus martius, Emberiza hortulana, Falco columbarius, Ficedula parva, Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Pernis apivorus, Picoides tridactylus, Picus canus, Pluvialis apricaria, Podiceps auritus, Strix uralensis, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus, Tringa glareola.
Toituvad liigid: Alcedo atthis, Aquila chrysaetos, Coracias garrulus, Gavia arctica, Haliaetus albicilla, Pandion haliaetus, Porzana porzana, Aquila chrysaetus, Lagopus lagopus, Columba oenas.
Läbirändavad liigid: Anser erythropus, Branta leucopsis, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Falco peregrinus, Lullula arborea, Lusciana svecica, Phalaropus lobatus, Sterna hirundo, Sterna paradisaea.
Kaitsealune taimeliik: Cypripedium calceolus, Nuphar pumila, Corallorhiza trifida, Dactylorhiza baltica, Dactylorhiza russowii, Listera cordata, Malaxis paludosa, Cinna latifolia, Sphagnum lindbergii, Plagiothecium undulatum, Polyporus tuberaster. (K. Möller, 1998; Statistika, 1999)Sookuninga looduskaitsealaSookuninga looduskaitseala asub Pärnumaal Häädemeeste ja Saarde vallas. 1964. a-l võeti kaitse alla 2 Jäärja metskonna kvartalit (123, 140).1991. a-l loodi Rongu, Kodaja ja Ruunasoo sookaitsealad. Sookuninga looduskaitseala moodustati nende põhjal 1999. a-l. Eesmärgiks on kaitsta ulatuslikke sooalasid, neid ümbritsevaid metsi ning sealsed kaitstavaid liike. I kat liikidest on registreeritud näiteks väike-konnakotkas, kaljukotkas ja must-toonekurg, Sookuninga LKA-le jääb ka metsise mänguala. Kaitsealale jääb 6 sood, need moodustavad u 1/3 suurest soostikust, mille lätipoolne osa on samuti kaitse all. Soostik paikneb Sakala kõrgustiku edelaserval ja seal on Edela-Eesti vanimad suurrabad.
Suurimad on Tõrga (1291 ha) ja Rõiküla (1348 ha) sood. Rabades on ulatuslikud jõhvika ja murakaalad. Samuti on neil tähtis veekaitseline osa, sealt lähtuvad nt Reiu, Rannametsa ja Ura jõgi. Kaitseala pindala on 5900,5 ha.
Kaitsealused linnuliigid: Aquila pomarina, Aquila chrysaetos, Tetrao urogallus, Ciconia nigra.
Kaitsealused taimeliigid: Cephalozia loitlesbergeri, Scapania apiculata, Scapania undulata. (Keskkonnaekspertiis, 1998)Järveotsa maastikukaitsealaKaitseala on moodustatud Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta» kaitse alla võetud Järveotsa tammiku baasil. |