Pärnu lahe linnuala on oluline rändepeatuspaik paljudele veelindudele, eriti hanelistele. Arvukamalt pesitseb siin hallhani (Anser anser). Lisaks on see oluline pesitsuspaik luitsnokk-pardile (Anas clypeata), merivardile (Aythya marila), hahale (Somateria mollissima), tõmmuvaerale (Melanitta fusca), liivatüllile (Charadrius hiaticula), tõmmukajakale (Larus fuscus), väiketiirule (Sterna albifrons), algile (Alca torda) ja soorätsile (Asio flammeus). Ranniku märgalad olulised kurvitsaliste pesitsusaladena. Haruldasematest liikidest pesitseb siin merikotkas (Haliaeetus albicilla), niidurüdi (Calidris alpina schinzii) ja tutkas (Philomachus pugnax).Kotkakivi; Manija KokkõkiviMõõtmed: Graniit 6x3,2x3,5 m, üm 15,1 (õ.-a 17.03.1959 nr 25; H. Viiding, 1986)
Asukoht: ManilaiulTamm; Lemsi küla tamm; Koksi talu tammMõõtmed ja iseloomustus (T. Aasma, 2007): Ü= 389 cm (1,3 m); H= 21 m (40 m); võra maksimaalne ulatus 16 m. Heas seisus. Puu on elujõuline, ühtlase korrapärase võraga. Võras leidub siiski ka mitmeid väiksemaid ja üks keskmise suurusega kuivanud oks.
Mõõtmed: Ü= 350 cm (1,3), H= 25 m. (maakat. andmed, Relve projekt, Eesti põlispuudes samad andmed).
Asukoht: Koksi talu juures. Lemsi talumaja hoovis tagastamata maal.Kihnu Liiva-aia kivi; Liiva-aa Suur Kivi (Lina küla rändrahn)Mõõtmed: 4,1x 2,3x 3,0m, üm 12,0m (H. Viiding, 1986)Ü
ümbermõõt 9.78 ja kõrgus 2.44
Asukoht: "Pärnu Kalur", Kihnus, Lina külasTõstamaa maastikukaitsealaKaitseala on moodustatud ENSV Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 «Looduskaitse objektide kohta rajoonis» loodud kohaliku tähtsusega zooloogiliste kaitsealade Heinlaid ja Kivilaid baasil. Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta» kinnitati need kaitsealad kohaliku tähtsusega looduskaitseobjektiks Tõstamaa laiud.Tammed (3); Kastna tammedMõõtmed ja iseloomustus (T. Aasma, 2007): Ü= 1. 635 cm (1,3 m), 2. 484 cm (1,3 m), 3. 397 cm (1,3 m); H= 1. 15,0 m (40 m), 2. 16 m (40 m), 3. 16,5 m (40 m); võra läbimõõt 1. 14,5 m, 2. 18 m, 3. 15,5 m. 1. Pärnumaa jämedaim puu. Seisund halb. Puu tamponeeritud. Alles üks haru mis hea seisus. Tüve seisund samas halb ning teised harud murdunud (u. 6 kõrguselt). Siiski on tegemist väga esindusliku ja huvitava puuga.
2. Puu tervikuna rahuldavas seisus. Tüve alaosa halvas seisus ja seest tühi. Võra algab 2,5 m kõrguselt. Võra seisund hea. Kuivi oksi sees vähe.
3. Seisund rahuldav. Tüves idaküljel suur tühik. Võra algab 2,5 m kõrguselt. Võra alaosast üks suur oks murdunud (puu kõrval maas), teised alumised oksad kuivanud.
Mõõtmed: 3 puud. Ü= 619 cm (1,3), H= 19 m. Teised ü= 380 cm,h= 18 m ja ü=340 cm, h= 16 m. (maakat. andmed, Relve projekt);
Suurim puu rahuldavas seisus. Plombeeritud. Ü= 613 cm (1,3), H= 17 m.
Teised puud Ü= 375 ja 440 cm , H= 17 ja 18.5 m (Eesti põlispuud. 1998 a andmed).
Asukoht: Kastna küla mererannal. Esimene ja kolmas puu jäävad jätkuvalt riigi omanduses olevale maale ning teine puu eramaale. Ümbruses kadakased karjamaad. Läheduses meri. 1. Puult murdunud oksad on puu kõrval maas, ent need on korrastatud ja kujunduselementideks. Ümbrusest kujundatud puhkekoht. Puu lähedusse on istutatud noored tammed. 2. Puu jääb kasutatavale karjamaale. Läheduses kadakad. Ligipääsu takistab elektrikarjus. Lähedusse on istutatud noored tammed. 3. Jääb lagedamale kadakatest ümbritsetud platsile. Ümbruses kasvanud suuremaid puid mis eemaldatud (kännud alles).Manija maastikukaitsealaKaitseala on moodustatud Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määruse nr 319 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta» kaitseala baasil. |