Database release:
SDF
NATURA 2000 - STANDARD DATA FORM

For Special Protection Areas (SPA),
Proposed Sites for Community Importance (pSCI),
Sites of Community Importance (SCI) and
for Special Areas of Conservation (SAC)

TABLE OF CONTENTS

1. SITE IDENTIFICATION

Back to top

1.1 Type

C

1.2 Site code

EE0040496

1.3 Site name

Vilsandi

1.4 First Compilation date

2004-03

1.5 Update date

2009-03

1.6 Respondent:

Name/Organisation:Keskkonnaministeerium, Looduskaitse osakond
Address:               
Email:

1.7 Site indication and designation / classification dates

Date site classified as SPA:2004-04
National legal reference of SPA designationVabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri nr.
Date site proposed as SCI:2004-04
Date site confirmed as SCI:2007-11
Date site designated as SAC:2004-08
National legal reference of SAC designation:Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri nr. Vabariigi Valitsuse 22. mai 1996. a määrus nr. 144 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduste kinnitamine nr.

2. SITE LOCATION

Back to top

2.1 Site-centre location [decimal degrees]:

Longitude:21.882800
Latitude:58.348300

2.2 Area [ha]

18328.1000

2.3 Marine area [%]

66.9100

2.4 Sitelength [km]:

0.00

2.5 Administrative region code and name

NUTS level 2 code Region Name
EE00Eesti

2.6 Biogeographical Region(s)

Boreal (33.09 %) Marine Baltic Sea (66.91 %)

3. ECOLOGICAL INFORMATION

Back to top

3.1 Habitat types present on the site and assessment for them

Annex I Habitat types Site assessment
Code PF NP Cover [ha] Cave [number] Data quality A|B|C|D A|B|C
      RepresentativityRelative SurfaceConservationGlobal
1110  info      1440  0.00 
1140  info      378  0.00 
1150  info  X     60  0.00 
1160  info      1200  0.00 
1210  info      25  0.00 
1220  info      60  0.00 
1310  info      27  0.00 
1620  info      0.00 
1630  info  X     395  0.00 
5130  info      266  0.00 
6280  info  X     420  0.00 
6530  info  X     72  0.00 
7160  info      0.00 
7210  info  X     92  0.00 
7230  info      12  0.00 
8240  info  X     62  0.00 
9010  info  X     210  0.00 
9020  info  X     52  0.00 
  • PF: for the habitat types that can have a non-priority as well as a priority form (6210, 7130, 9430) enter "X" in the column PF to indicate the priority form.
  • NP: in case that a habitat type no longer exists in the site enter: x (optional)
  • Cover: decimal values can be entered
  • Caves: for habitat types 8310, 8330 (caves) enter the number of caves if estimated surface is not available.
  • Data quality: G = 'Good' (e.g. based on surveys); M = 'Moderate' (e.g. based on partial data with some extrapolation); P = 'Poor' (e.g. rough estimation)

3.2 Species referred to in Article 4 of Directive 2009/147/EC and listed in Annex II of Directive 92/43/EEC and site evaluation for them

Species Population in the site Site assessment
G Code Scientific Name S NP T Size Unit Cat. D.qual. A|B|C|D A|B|C
      MinMax  Pop.Con.Iso.Glo.
BA052Anas crecca    50  50   
BA053Anas platyrhynchos    190  190   
BA043Anser anser    2000  2000   
BA043Anser anser    100  100   
BA062Aythya marila    30  30   
BA062Aythya marila    3100  3100   
BA045Branta leucopsis    7600  7600   
BA045Branta leucopsis    33  33   
BA067Bucephala clangula    3000  3000   
BA137Charadrius hiaticula    20  25   
BA036Cygnus olor    80  80   
BA036Cygnus olor    3500  3500   
P1902Cypripedium calceolus    1000     
BA127Grus grus    900  900   
BA127Grus grus    30  30   
M1364Halichoerus grypus    300  300 
M1364Halichoerus grypus    251  500 
F1099Lampetra fluviatilis         
P1903Liparis loeselii    79  79   
BA070Mergus merganser    1800  1800   
BA070Mergus merganser    50  50   
BA069Mergus serrator    10  10   
BA069Mergus serrator    250  250   
BA506Polysticta stelleri    2500  2500   
P4115Rhinanthus osiliensis    3000  3000   
P1493Sisymbrium supinum         
BA063Somateria mollissima    3400  4800   
  • Group: A = Amphibians, B = Birds, F = Fish, I = Invertebrates, M = Mammals, P = Plants, R = Reptiles
  • S: in case that the data on species are sensitive and therefore have to be blocked for any public access enter: yes
  • NP: in case that a species is no longer present in the site enter: x (optional)
  • Type: p = permanent, r = reproducing, c = concentration, w = wintering (for plant and non-migratory species use permanent)
  • Unit: i = individuals, p = pairs or other units according to the Standard list of population units and codes in accordance with Article 12 and 17 reporting (see reference portal)
  • Abundance categories (Cat.): C = common, R = rare, V = very rare, P = present - to fill if data are deficient (DD) or in addition to population size information
  • Data quality: G = 'Good' (e.g. based on surveys); M = 'Moderate' (e.g. based on partial data with some extrapolation); P = 'Poor' (e.g. rough estimation); VP = 'Very poor' (use this category only, if not even a rough estimation of the population size can be made, in this case the fields for population size can remain empty, but the field "Abundance categories" has to be filled in)

3.3 Other important species of flora and fauna (optional)

Species

Population in the site

Motivation

Group CODE Scientific Name S NP Size Unit Cat. Species Annex Other categories
     MinMax C|R|V|PIVVABCD
  • Group: A = Amphibians, B = Birds, F = Fish, Fu = Fungi, I = Invertebrates, L = Lichens, M = Mammals, P = Plants, R = Reptiles
  • CODE: for Birds, Annex IV and V species the code as provided in the reference portal should be used in addition to the scientific name
  • S: in case that the data on species are sensitive and therefore have to be blocked for any public access enter: yes
  • NP: in case that a species is no longer present in the site enter: x (optional)
  • Unit: i = individuals, p = pairs or other units according to the standard list of population units and codes in accordance with Article 12 and 17 reporting, (see reference portal)
  • Cat.: Abundance categories: C = common, R = rare, V = very rare, P = present
  • Motivation categories: IV, V: Annex Species (Habitats Directive), A: National Red List data; B: Endemics; C: International Conventions; D: other reasons

4. SITE DESCRIPTION

Back to top

4.1 General site character

Habitat class % Cover
N0168.16
N041.99
N070.99
N084.97
N093.98
N152.98
N161.99
N1712.93
N191.99

Total Habitat Cover

99.97999999999999

Other Site Characteristics

Ligi 18 000 ha suurune Vilsandi loodusala (kattub tervikuna Vilsandi linnualaga) asub Saaremaa läänerannikul, mille rannajoon on väga tugevalt liigendatud, leidub ohtralt mitmesuguseid rannikumoodustisi – astanguid, rannavalle, endisi ja praeguseid maasääri ning rannikuluiteid. Maapinna kerkimise tõttu leidub Vilsandi loodusalal väga erineva vanusega saari, näiteks väikeseid laidusid, mis madala veeseisu korral ulatuvad üle merepinna ning rahusid, mis keskmise veeseisu ajal on saared, kuid kõrge veeseisu korral ujutatakse üle. Loodusala loodus on ajalooliselt olnud kujundatud inimtegevuse poolt, mille tulemusena on tekkinud väga suurel pindalal poollooduslikud kooslused. Ala on oluliseks talvitusalaks kogu maailmas ohustatud kirjuhahale. Taimedest kasvab loodusalal 520 soontaimeliiki ja alale jäävad Eesti suurimad hallhülge lesilad. Haruldastest kahepaiksetest leidub alal juttselg-kärnkonna ehk kõret. Vilsandi loodusala on eelkõige tuntud linnuriigina: siin on registreeritud 247 linnuliiki. Loodusalale jäävatest taimedest kolmandik on Eestis haruldased (taani meresalat, mustjas sepsikas, harilik luuderohi, meripuju, tuhkpihlakas jt). Ala esinduslikkuse tõttu on tegemist rahvusvahelise Ramsari alaga.

4.2 Quality and importance

Vilsandi loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), kadastikud (5130), lood (alvarid – *6280), puisniidud (*6530), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010) ja vanad laialehised metsad (*9020). Loodusala ühed erilisemad elupaigad on ka Harilaiu poolsaare õrnad liivased ja klibused elupaigad. Väga hea esinduslikkuse ja looduskaitselise seisundiga on veealused liivamadalad, liivased ja mudased pagurannad, esmased rannavallid, väikesaared ja madalsood. Mitmekesisel rannamaastikul on esindusliku elupaiga leidnud hallhüljes (Halichoerus grypus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), saaremaa robirohi (Rhinanthus osiliensis), madal unilook (Sisymbrium supinum) ja jõesilm (Lampetra fluviatilis).Vilsandi rahvusparkVilsandi rahvuspark asub Saaremaa läänerannikul Kihelkonna ja Lümanda vallas. 1906. aastal astuti esimesi samme Vaika saare linnustiku kaitseks. Rahvuspargi eellaseks ongi 1910. a. moodustatud Vaika loodusreservaat, mis on ühtlasi ka Baltimaade vanim kaitseala. Seadusega võeti Vaika saared ja Vilsandi saare loodepoolne osa kaitse alla 1937. aastal. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud. 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala rahvuspargiks. Ligi 2/3 rahvuspargist moodustab laiduderikas meri ~160 saarega. Rahvuspargi loodust iseloomustab mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning huvitav merepõhja fauna. Siin on registreeritud 247 linnuliiki, nendest pesitsejaid 114 liiki (üks haruldasemaid nt kirjuhahk). Taimedest kasvab kaitsealal 520 soontaimeliiki, millest kolmandik on Eestis haruldased (taani meresalat, mustjas sepsikas, harilik luuderohi, meripuju, tuhkpihlakas jt). Vilsandi rahvuspark on 1997. aastast ka Ramsari ala. Kaitseala pindala on 23882,1 ha. Taimestikku on Vilsandil uuritud rohkem kui 100 aastat. Kaitseala pealiskorra moodustavad põhiliselt alamsiluri Jaagarahu lademe kivid. Vaikadel, Vilsandi põhjaosas ja Vesiloo lähedastel pankadel paljanduvad lademe Vilsandi kihid. Vilsandi saarel on suures ülekaalus lookasvukohad. Pesitsevad liigid: Asio flammeus, Branta leucopsis, Caprimulgus europeaus, Crex crex, Emberiza hortulana, Falco columbarius, Ficedula parva, Lanius collurio, Lullula arborea, Porzana porzana, Sterna albifrons, Sterna caspia, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Sterna sandvicensis, Sylvia nisoria, Alcedo atthis, Botarus stellaris, Recurvirostra avosetta. Talvitujad: Ciconia nigra, Haliaeetus albicilla. Läbirändajad: Anthus campestris, Aquila chrysaetos, Aquila pomarina, Branta leucopsis, Ciconia ciconia, Circus aeruginosus, Circus cyaneus, Circus pygargus, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Gavia arctica, Gavia stellata, Grus grus, Pernis apivorus, Phalaropus lobatus, Pluvialis apricaria. Lisaks on registreeritud: Cygnus olor, Larus fuscus, Melanitta fusca, Polysticta stelleri, Halichoerus grypus, Phoca hispida bottnica, Eptesicus nilssoni, Bufo calamita, Rana arvalis, Hirudo medicinalis, Verpertilio nilssonii, Myotis mystacinus. Kaitsealused taimeliigid: Cochlearia danica, Artemisia maritima, Sagina maritima, Orchis morio, Anacamptis pyramidalis, Geranium lucidum, Taxus baccata, Hedera helix, Eryngium maritimum, Hydrocotyle vulgaris, Samolus valerandi, Rhinanthus rumelicus subsp. osiliensis, Cephalanthera longifolia, Listera cordata, Cypripedium calceolus, Litorella uniflora, Anacamptis maritima, Asplenium ruta muraria, Bupleurum tenuissimum, Cephalanthera rubra, Cladium maricus, Corallorhiza trifida, Elymus farctus, Dactylorhiza baltica, Herminium monorchis, Ophrys insectifera, Orchis mascula, Prunus spinosa, Schoenus nigricans, Sorbus rupicola, Trifolium campestre. (Keskkonnaekspertiis, 1996; K.Möller, 1998; Statistika, 1999)

4.4 Ownership (optional)

Type[%]
PublicNational/Federal39
State/Province0
Local/Municipal0
Any Public0
Joint or Co-Ownership0
Private0
Unknown0
sum39

4.5 Documentation

Kasutatud kirjandus: Aaloe, A., Heinsalu, Ü. 1980. Karriväljad, Vilsandi looduskaitseala omapära. Eesti Loodus 5, lk 286-292; Aaloe, A., Heinsalu, Ü., Orviku, K. 1983. Vilsandi looduskaitseala geoloogilisest ehitusest. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn. 1983 , lk 5-14; Aaviksoo, K. 2000. Kuuest kaljusaarest mitmekesiste maastikeni. Eesti Loodus 7-8, lk 265-266; Aumees, L. 1964. Vilsandi ümbruse merelaidude haudelinnustikust aastatel 1959-1964. Eesti looduseuurijate päev, ELUS VII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 30-31; Aumees, L. 1968. The Vaika nature reserve - chief breeding ground of the eider-duck in the Estonian S.S.R. (vene k). ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd I. Valgus. Tallinn, lk 85-94; Aumees, V., Soots, H., Kullapere, A. 1983. Vilsandi looduskaitseala linnustikust. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 70-80; Kalamees, R., Kukk, T. 1993. Täiendusi Vilsandi saare floorale, 1991. Rukkilill 4, Eesti harrastusbotaanikute teataja, lk 38; Kallas, J. 1974. Käina linnuriik. Eesti Loodus 11, lk 675-681; Kallas, J. 1988. Uusi andmeid Hiiumaa linnustikust. ELUS Aastaraamat 72 kd. Valgus. Tallinn, lk 47-54. Kannukene, L. 1981. The list of mosses of the island Vilsandi. Folia Cryptog. Estonica, 14, lk 5-8; Kastepõld, T. 1983. Vilsandi riikliku looduskaitseala lindude rõngastamise tulemustest. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 81-97; Kiipli, T. 1986. Vilsandi ja dolomiidid. Eesti Loodus 2, lk 107-111; Kullapere, A. 1978. Linnuelu Vilsandi looduskaitsealal. Eesti Loodus nr 8, lk 514-516; Kullapere, A.. 1992. Eesti läänepoolseim saar. Eesti Loodus 7-8, lk 414; Kumari, E. 1983. Vaika looduskaitseala esimesed aastakümned Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. T Valgus. Tallinn, lk 55-63; Laansoo, U., Kannukene, L., Nilson, E. 1991. Täiendusi Vilsandi RL floorale. Vilsandi püsivaatlusalade 1986.a. kordusuuringute tulemused. Tallinn, lk 5-6; Leito, A. 1982. Vilsandi saare metsalinnustikust 1980 a Loodusevaatlusi 1980 (I). Tallinn, lk 42-53; Leito, A., Kullapere, A. 1990. Lagled ja Vilsandi. Eesti Loodus 8, lk 494-498; Liik, M., Truus, L., Tsernask, M. 1988. Flora võsschih sporovõh i tsvetkovõh rastenii Ostrov Vilsandi kak etalon fonovogo ekologitscheskogo monitoringa. Tallinn, lk 21-40; Luige, A. 1980. Vilsandi tuletornist, päästejaamast, linnuriigist ja selle loojast. Eesti Loodus 5, lk 314-319; Matt, T. 1989. Andmeid Vilsandi pisiimetajaist. Lõputöö. TÜ Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut. Tartu; Nilson, E. (koost). 1993. Vilsandi püsivaatlusalade 1991 a kordusuuringute tulemused. Eesti TA TLN Bot.aed ja ÖI, Tln; Nilson, E., Ratas, U. (koost). 1991. Vilsandi püsivaatlusalade 1986 a kordusuuringute tulemused. Eesti TA, Tln; Palo, A. 1985. Kuusnõmme - haruldaste taimede kodu. Eesti Loodus 9, lk 570-574; Pärn, M. 1983. Vilsandi ilmastikust. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 44-54; Randlane, T. 1990. Huvitavaid samblikuleide Vilsandilt. Eesti Loodus 8, lk 499-502; Ratas, U., Rivis, R. 2000. Rahvuspark Saaremaa läänerannikul. Eesti Loodus 7-8, lk 260-263; Rebassoo, H. 1980. Botaaniline uunikum. Eesti Loodus 5, lk 293-300; Rebassoo, H.-E. 1983. Vilsandi riikliku looduskaitseala taimkatte geneesist ja kaitsest. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 29-43; Rebassoo, H.-E.1975. Plant cover of the Vilsandi State Nature Reserve. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd II. (vene k). Tallinn. Valgus, lk 53-76; Saar, K. 2000. Loopealsed vajavad loomi. Eesti Loodus 7-8, lk 263-264; Saar, K. 1993. Vilsandi loopealsete hetkeseisundist ja nende taimkattest. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Sillamaa-Azarov, S. 1977. Vilsandi taimkate. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Solom, E. 1986. Vilsandi Riikliku Looduskaitseala maastikulis-geokeemiline iseloomustus. Lõputöö. TÜ GI; Soots, H. 1980. Linnud oma riigis. Eesti Loodus 5, lk 279-285; Zobel, M. 1980. Kaitsta ökosüsteeme. Eesti Loodus 5, lk 301-308; Trei, T. 1990. Meretaimed Vilsandi ümbruses. Eesti Loodus 8, lk 503-506; Trass, H. 1970. Nehatu soo. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 109-114; Trass, H. 1960. Nehatu soo. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 109-112. Varep, A. 1983. Vilsandi riikliku looduskaitseala maastikulisi piirjooni. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 15-28; Veroman, H. 1958. Vilsandi linnuriigi taassünd. Eesti Loodus 6, lk 349-352; Väli, H. 1980. Mõnda vilsandlastest ja nende eluolust viimasel poolsajandil. Eesti Loodus 5, lk 320-324; Vilsandi linnuriik - 70. 1980. Eesti Loodus 5, lk 277-278; Vilsandi linnuriik 90. Olulisemad pidepunktid ajaloost. 2000. Eesti Loodus 7-8, lk 258; Ratas, U., Nilson, E. (koost). 1997. Landscape ecological studies. Small Islands of Estonia. Institute of Ecology. Publication 5. Tallinn, lk 3-232; Randlane, T. 1993. Ruhnu saare samblikud. ELUS Aastaraamat, 73 kd. Valgus. Tallinn, lk 29-39. Vaikad Aumees, L. 1968. The Vaika nature reserve - chief breeding ground of the eider-duck in the Estonian S.S.R. (vene k). ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd I. Valgus. Tallinn, lk 85-94; Aumees, L. 1960. Vaika Riiklik Looduskaitseala viiekümneaastane. Eesti Loodus 5, lk 285-290; Kullapere, A., Kullapere, K., Aumees, V. 1988. Seventy years of bird research at the Vaika archipelago, Estonia. ELUS Aastaraamat 72 kd. Tallinn. Valgus, lk 29-46; Kumari, E. 1960. Vaika Riiklik Looduskaitseala. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 26-30; Orviku, K. 1970. Rannasetete kuhjumine Vaika saarestikus. Eesti Loodus 5, lk 331-333; Rebassoo, H.-E. 1983. Vilsandi riikliku looduskaitseala taimkatte geneesist ja kaitsest. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 29-43; Rebassoo, H. 1969. Vaika riikliku looduskaitseala ja selle ümbruse laidude floora muutustest ajavahemikul 1935-1960. ELUS Aastaraamat 60 kd. Valgus. Tallinn, lk 28-41; Kumari, E. 1983. Vaika looduskaitseala esimesed aastakümned Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 55-63; Varep, A. 1983. Vilsandi riikliku looduskaitseala maastikulisi piirjooni. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 15-28. Õigusaktid: Vilsandi RP (VV 22.05.1996. a määrus nr 144, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13).Kasutatud kirjandus: Aaloe, A., Heinsalu, Ü. 1980. Karriväljad, Vilsandi looduskaitseala omapära. Eesti Loodus 5, lk 286-292; Aaloe, A., Heinsalu, Ü., Orviku, K. 1983. Vilsandi looduskaitseala geoloogilisest ehitusest. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn. 1983 , lk 5-14; Aaviksoo, K. 2000. Kuuest kaljusaarest mitmekesiste maastikeni. Eesti Loodus 7-8, lk 265-266; Aumees, L. 1964. Vilsandi ümbruse merelaidude haudelinnustikust aastatel 1959-1964. Eesti looduseuurijate päev, ELUS VII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 30-31; Aumees, L. 1968. The Vaika nature reserve - chief breeding ground of the eider-duck in the Estonian S.S.R. (vene k). ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd I. Valgus. Tallinn, lk 85-94; Aumees, V., Soots, H., Kullapere, A. 1983. Vilsandi looduskaitseala linnustikust. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 70-80; Kalamees, R., Kukk, T. 1993. Täiendusi Vilsandi saare floorale, 1991. Rukkilill 4, Eesti harrastusbotaanikute teataja, lk 38; Kallas, J. 1974. Käina linnuriik. Eesti Loodus 11, lk 675-681; Kallas, J. 1988. Uusi andmeid Hiiumaa linnustikust. ELUS Aastaraamat 72 kd. Valgus. Tallinn, lk 47-54. Kannukene, L. 1981. The list of mosses of the island Vilsandi. Folia Cryptog. Estonica, 14, lk 5-8; Kastepõld, T. 1983. Vilsandi riikliku looduskaitseala lindude rõngastamise tulemustest. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 81-97; Kiipli, T. 1986. Vilsandi ja dolomiidid. Eesti Loodus 2, lk 107-111; Kullapere, A. 1978. Linnuelu Vilsandi looduskaitsealal. Eesti Loodus nr 8, lk 514-516; Kullapere, A.. 1992. Eesti läänepoolseim saar. Eesti Loodus 7-8, lk 414; Kumari, E. 1983. Vaika looduskaitseala esimesed aastakümned Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. T Valgus. Tallinn, lk 55-63; Laansoo, U., Kannukene, L., Nilson, E. 1991. Täiendusi Vilsandi RL floorale. Vilsandi püsivaatlusalade 1986.a. kordusuuringute tulemused. Tallinn, lk 5-6; Leito, A. 1982. Vilsandi saare metsalinnustikust 1980 a Loodusevaatlusi 1980 (I). Tallinn, lk 42-53; Leito, A., Kullapere, A. 1990. Lagled ja Vilsandi. Eesti Loodus 8, lk 494-498; Liik, M., Truus, L., Tsernask, M. 1988. Flora võsschih sporovõh i tsvetkovõh rastenii Ostrov Vilsandi kak etalon fonovogo ekologitscheskogo monitoringa. Tallinn, lk 21-40; Luige, A. 1980. Vilsandi tuletornist, päästejaamast, linnuriigist ja selle loojast. Eesti Loodus 5, lk 314-319; Matt, T. 1989. Andmeid Vilsandi pisiimetajaist. Lõputöö. TÜ Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut. Tartu; Nilson, E. (koost). 1993. Vilsandi püsivaatlusalade 1991 a kordusuuringute tulemused. Eesti TA TLN Bot.aed ja ÖI, Tln; Nilson, E., Ratas, U. (koost). 1991. Vilsandi püsivaatlusalade 1986 a kordusuuringute tulemused. Eesti TA, Tln; Palo, A. 1985. Kuusnõmme - haruldaste taimede kodu. Eesti Loodus 9, lk 570-574; Pärn, M. 1983. Vilsandi ilmastikust. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 44-54; Randlane, T. 1990. Huvitavaid samblikuleide Vilsandilt. Eesti Loodus 8, lk 499-502; Ratas, U., Rivis, R. 2000. Rahvuspark Saaremaa läänerannikul. Eesti Loodus 7-8, lk 260-263; Rebassoo, H. 1980. Botaaniline uunikum. Eesti Loodus 5, lk 293-300; Rebassoo, H.-E. 1983. Vilsandi riikliku looduskaitseala taimkatte geneesist ja kaitsest. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 29-43; Rebassoo, H.-E.1975. Plant cover of the Vilsandi State Nature Reserve. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd II. (vene k). Tallinn. Valgus, lk 53-76; Saar, K. 2000. Loopealsed vajavad loomi. Eesti Loodus 7-8, lk 263-264; Saar, K. 1993. Vilsandi loopealsete hetkeseisundist ja nende taimkattest. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Sillamaa-Azarov, S. 1977. Vilsandi taimkate. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Solom, E. 1986. Vilsandi Riikliku Looduskaitseala maastikulis-geokeemiline iseloomustus. Lõputöö. TÜ GI; Soots, H. 1980. Linnud oma riigis. Eesti Loodus 5, lk 279-285; Zobel, M. 1980. Kaitsta ökosüsteeme. Eesti Loodus 5, lk 301-308; Trei, T. 1990. Meretaimed Vilsandi ümbruses. Eesti Loodus 8, lk 503-506; Trass, H. 1970. Nehatu soo. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 109-114; Trass, H. 1960. Nehatu soo. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 109-112. Varep, A. 1983. Vilsandi riikliku looduskaitseala maastikulisi piirjooni. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 15-28; Veroman, H. 1958. Vilsandi linnuriigi taassünd. Eesti Loodus 6, lk 349-352; Väli, H. 1980. Mõnda vilsandlastest ja nende eluolust viimasel poolsajandil. Eesti Loodus 5, lk 320-324; Vilsandi linnuriik - 70. 1980. Eesti Loodus 5, lk 277-278; Vilsandi linnuriik 90. Olulisemad pidepunktid ajaloost. 2000. Eesti Loodus 7-8, lk 258; Ratas, U., Nilson, E. (koost). 1997. Landscape ecological studies. Small Islands of Estonia. Institute of Ecology. Publication 5. Tallinn, lk 3-232; Randlane, T. 1993. Ruhnu saare samblikud. ELUS Aastaraamat, 73 kd. Valgus. Tallinn, lk 29-39. Vaikad Aumees, L. 1968. The Vaika nature reserve - chief breeding ground of the eider-duck in the Estonian S.S.R. (vene k). ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd I. Valgus. Tallinn, lk 85-94; Aumees, L. 1960. Vaika Riiklik Looduskaitseala viiekümneaastane. Eesti Loodus 5, lk 285-290; Kullapere, A., Kullapere, K., Aumees, V. 1988. Seventy years of bird research at the Vaika archipelago, Estonia. ELUS Aastaraamat 72 kd. Tallinn. Valgus, lk 29-46; Kumari, E. 1960. Vaika Riiklik Looduskaitseala. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 26-30; Orviku, K. 1970. Rannasetete kuhjumine Vaika saarestikus. Eesti Loodus 5, lk 331-333; Rebassoo, H.-E. 1983. Vilsandi riikliku looduskaitseala taimkatte geneesist ja kaitsest. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 29-43; Rebassoo, H. 1969. Vaika riikliku looduskaitseala ja selle ümbruse laidude floora muutustest ajavahemikul 1935-1960. ELUS Aastaraamat 60 kd. Valgus. Tallinn, lk 28-41; Kumari, E. 1983. Vaika looduskaitseala esimesed aastakümned Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 55-63; Varep, A. 1983. Vilsandi riikliku looduskaitseala maastikulisi piirjooni. Vilsandi-looduskaitseala Eesti NSV läänerannikul. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 15-28. Õigusaktid: Vilsandi RP (VV 22.05.1996. a määrus nr 144, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13).

5. SITE PROTECTION STATUS

Back to top

5.1 Designation types at national and regional level:

Code Cover [%]
EE10100.00
EE160.00

5.2 Relation of the described site with other sites:

Designated at national or regional level:

Type code Site name Type Cover [%]
EE10Vilsandi rahvuspark-100.00
EE16Atla merikotka püsielupaik+0.00
EE16Elda merikotka püsielupaik+0.00
EE16Loonalaiu merikotka püsielupaik+0.00
EE16Vilsandi merikotka püsielupaik+0.00
EE16Vilsandi merikotka püsielupaik+0.00
EE16Austla merikotka püsielupaik*0.00

Designated at international level:

Type Site name Type Cover [%]
Other Vilsandi rahvuspark-100.00
Atla merikotka püsielupaik+0.00
Elda merikotka püsielupaik+0.00
Loonalaiu merikotka püsielupaik+0.00
Vilsandi merikotka püsielupaik+0.00
Vilsandi merikotka püsielupaik+0.00
Austla merikotka püsielupaik*0.00

5.3 Site designation (optional)

1996.05.22 Vilsandi rahvuspargi kaitse-eeskirja ning välispiiri kirjelduste kinnitamine (terviktekst) 2004.04.21 LOODUSKAITSESEADUS (terviktekst)

6. SITE MANAGEMENT

Back to top

6.1 Body(ies) responsible for the site management:

Organisation:Keskkonnaamet
Address:
Email:info@keskkonnaamet.ee

6.2 Management Plan(s):

An actual management plan does exist:

Yes
No, but in preparation
X
No

6.3 Conservation measures (optional)

Ala kaitsemeetmed: 1.1 Inventuur 1.2 Uuring 1.3 Riiklik seire 1.4 Tulemusseire 1.5 Andmete kogumine 2.1.1 Probleemliigi tõrje 2.2.2 Liigi elupaiga taastamistöö 2.3.1 Koosluse taastamistöö 2.3.2 Koosluse hooldustöö 2.4.2 Maastiku hooldustöö 2.7.1 Kultuuriväärtuste hooldus 2.7.2 Kultuuriväärtuste taastamine/konserveerimine 2.7.3 Kultuuriväärtuste eksponeerimine 3.1.1 Külastuskoormuse reguleerimine 3.1.10 Muu taristu hooldamine 3.1.2 Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade rajamine 3.1.3 Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade likvideerimine 3.1.4 Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade hooldamine 3.1.5 Infotahvlite rajamine 3.1.7 Infotahvlite hooldamine 3.2.1 Kaitsealuste objektide tähistamine 3.2.2 Tähiste likvideerimine 4.1 Tegevuskava 4.2 Kaitsekorra muutmine 5.1 Trükiste väljaandmine ja infotahvlite koostamine 5.4 Salvestised ja interaktiivne tutvustamine 5.5 Teabepäevade korraldamine 5.7 Õppeprogammide väljatöötamine ja läbiviimine 6 Muu

 

7. MAP OF THE SITE

Back to top No information provided

SITE DISPLAY