Kõrvemaa linnuala kuulub viie olulisema ala hulka regioonis, mis on moodustatud sarvikpüti (Podiceps auritus), kaljukotka (Aquila chrysaetos), tedre (Tetrao tetrix), metsise (Tetrao urogallus) ja musträhni (Dryocopus martius) kaitseks. Teised olulised liigid (liigid, kelle arvukus tähtsal linnualal moodustab vähemalt 1% Eesti minimaalsest arvukusest, kelle arvukus on linnualal vähemalt 20 paari või kes omavad alal olulisi koondumiskohti) alal on must-toonekurg (Ciconia nigra), laululuik (Cygnus cygnus), piilpart (Anas crecca), sinikaelpart (Anas platyrhynchos), sõtkas (Bucephala clangula), kanakull (Accipiter gentilis), väikepistrik (Falco columbarius), laanepüü (Bonasa bonasia), rüüt (Pluvalis apricaria), kiivitaja (Vanellus vanellus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), öösorr (Caprimulgus europaeus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) ja hallõgija (Lanius excubitor). Ala on muuhulgas oluline ka väike-konnakotkale (Aquila pomarina), rukkiräägule (Crex crex), sookurele (Grus grus), händkakule (Strix uralensis) ja paljudele teistele kaitsealustele liikidele.Ülejõe rändrahnudMõõtmed: 2 kivi. üm 13,0 ja 12,0 m (H. Viiding, 1986)
Asukoht: Jõesaare küla. Jägala jões.Vetepere tamm; Tammsaare tammMõõtmed: Arvatav vanus 160 a. Heas seisus. Võra löbimõõt 20 m. Puul Ü= 353 cm (1,3); H= 17 m. (80 a metsakorr. andmed, Relve projekt);
Rahuldavas seisus. Ü= 392 cm (0,7); H= 16 m. (Eesti põlispuud. 1998 a andmed).
Asukoht: Tammsaare-Lõuna maaüksusel. Tammsaare muuseumi territooriumist 100 m lõunas.Rehesaare rändrahn; Saunasaare kiviHiidrahn
Mõõtmed: Graniit. 10,0 x 6,0 x 4,9 m, üm 26,0 m. (H. Viiding, 1986)
6,586,2*4,4m, ü=24,8m
Kivi olevat visanud KalevipoegKiigumõisa maastikukaitsealaKiigumõisa maastikukaitseala on moodustatud ENSV Paide Rajooni RSN Täitevkomitee 26. jaanuari 1981. a otsusega nr 15 «Uute looduskaitseobjektide arvele võtmise kohta» kaitse alla võetud Kiigumõisa allikate ja Määrasmäe allikajärve ning Järva Maakonnavalitsuse 13. novembri 1991. a määrusega nr 217 «Pandivere Riikliku Veekaitseala veesäilitusalade nimekirja ja kasutuseeskirjade kinnitamine» moodustatud Kiigumõisa veesäilitusala baasil.Kõrvemaa maastikukaitsealaKõrvemaa maastikukaitseala asub Järva-, Harju- ja Lääne-Virumaal. Praeguse Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1957. aastal kaitse alla Aegviidu-Nelijärve piirkond. 1971. aastal laiendati kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks. Kaitseala põhieesmärk on sealsete vahelduvate pinnavormide, soo-, lammi- ja metsakoosluste ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse. Kaitsealal on rohkesti oose ja sandureid, samuti kaks mõhnastikku. Aegviidu ümbruses leidub mitmeid järvi, neist tuntumad on Aegviidu Nelijärved. Kaitseala ulatuslikud soo- ja metsaalad pakuvad turvalist elupaika inimpelglikele loomadele sealhulgas kaljukotkastele. Kõrvemaa on tihedalt seotud ka A. H. Tammsaare elu ja tegevusega.
Kõrvemaa Riikliku Maastikukaitseala ülesandeks on säilitada looduslikult kauneid, maastikuliselt ja teaduslikult väärtuslikke jää-aja servakuhjatiste, vallseljakute, allikaliste jõgede ja järvede süsteeme, omapäraseid metsatüüpe (uhtlammimets), rabasid voorjate rabasaarte ja laugastega. Maastikukaitseala on põhiliselt tasandikuline, ulatudes üle merepinna 60-80 m. Kõrgemaks punktiks on Valgehobuse mägi Mägede mõhnastikus (106,9 m). Rohkesti leidub kaitsealal oose. Mõhnastikke on kaks - Mägede ja Taganurga. Ulatuslikult esineb sandureid, Jägala jõe ääres ka rannikuluiteid. Peale Jägala jõe asuvad siin tema lisajõed Mustjõgi, Jänijõgi koos Liivoja ja Tarvasjõega. Järvi on 12 - Nikerjärv, Vahejärv, Urbukse, Sisaliku, Ahvena, Linajärv, Purgatsi, Jäneda, Kalijärv, Kreo Linajärv, Suur Kalajärv ja Väike Kalajärv. Suurim järv on Urbukse (4,6 ha), sügavaim on Purgatsi (13 m). (Metsakorralduse materjalid) |