Database release:
SDF
NATURA 2000 - STANDARD DATA FORM

For Special Protection Areas (SPA),
Proposed Sites for Community Importance (pSCI),
Sites of Community Importance (SCI) and
for Special Areas of Conservation (SAC)

TABLE OF CONTENTS

1. SITE IDENTIFICATION

Back to top

1.1 Type

C

1.2 Site code

EE0080374

1.3 Site name

Alam-Pedja

1.4 First Compilation date

2004-03

1.5 Update date

2009-03

1.6 Respondent:

Name/Organisation:Keskkonnaministeerium, Looduskaitse osakond
Address:               
Email:

1.7 Site indication and designation / classification dates

Date site classified as SPA:2004-04
National legal reference of SPA designationVabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri nr.
Date site proposed as SCI:2004-04
Date site confirmed as SCI:2007-11
Date site designated as SAC:2010-04
National legal reference of SAC designation:Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri nr. Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrus nr 43 Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1 nr. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 153 Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri nr. Keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määrus nr 12 "Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1" nr.

2. SITE LOCATION

Back to top

2.1 Site-centre location [decimal degrees]:

Longitude:26.197800
Latitude:58.479100

2.2 Area [ha]

34671.9000

2.3 Marine area [%]

0.0000

2.4 Sitelength [km] (optional):


No information provided

2.5 Administrative region code and name

NUTS level 2 code Region Name
EE00Eesti

2.6 Biogeographical Region(s)

Boreal (100.00 %)

3. ECOLOGICAL INFORMATION

Back to top

3.1 Habitat types present on the site and assessment for them

Annex I Habitat types Site assessment
Code PF NP Cover [ha] Cave [number] Data quality A|B|C|D A|B|C
      RepresentativityRelative SurfaceConservationGlobal
3160  info      88  0.00 
3260  info      485  0.00 
4030  info      0.00 
6270  info  X     92  0.00 
6430  info      0.00 
6450  info      3835  0.00 
6510  info      0.00 
6530  info  X     0.00 
7110  info  X     9718  0.00 
7120  info      0.00 
7140  info      1632  0.00 
7150  info      0.00 
7230  info      1481  0.00 
9010  info  X     378  0.00 
9020  info  X     0.00 
9050  info      152  0.00 
9080  info  X     5276  0.00 
91D0  info  X     4076  0.00 
91E0  info  X     3025  0.00 
91F0  info      530  0.00 
  • PF: for the habitat types that can have a non-priority as well as a priority form (6210, 7130, 9430) enter "X" in the column PF to indicate the priority form.
  • NP: in case that a habitat type no longer exists in the site enter: x (optional)
  • Cover: decimal values can be entered
  • Caves: for habitat types 8310, 8330 (caves) enter the number of caves if estimated surface is not available.
  • Data quality: G = 'Good' (e.g. based on surveys); M = 'Moderate' (e.g. based on partial data with some extrapolation); P = 'Poor' (e.g. rough estimation)

3.2 Species referred to in Article 4 of Directive 2009/147/EC and listed in Annex II of Directive 92/43/EEC and site evaluation for them

Species Population in the site Site assessment
G Code Scientific Name S NP T Size Unit Cat. D.qual. A|B|C|D A|B|C
      MinMax  Pop.Con.Iso.Glo.
BA085Accipiter gentilis     
BA298Acrocephalus arundinaceus    25     
BA054Anas acuta       
BA054Anas acuta    143  143   
BA056Anas clypeata    20     
BA050Anas penelope    10     
BA053Anas platyrhynchos    150     
BA053Anas platyrhynchos    2000  2000   
BA055Anas querquedula    131  131   
BA055Anas querquedula    80     
F1130Aspius aspius         
F1130Aspius aspius         
BA104Bonasa bonasia    200  400   
BA067Bucephala clangula    30  40   
BA224Caprimulgus europaeus    20  30   
BA197Chlidonias niger    20  35   
BA081Circus aeruginosus    12   
BA082Circus cyaneus     
BA084Circus pygargus     
F1149Cobitis taenia               
F1163Cottus gobio               
BA122Crex crex    100     
BA037Cygnus columbianus bewickii    600  600   
P1902Cypripedium calceolus         
BA239Dendrocopos leucotos    23  28   
BA236Dryocopus martius    25  35   
I1081Dytiscus latissimus         
BA320Ficedula parva    100  200   
BA154Gallinago media    120  165   
I1082Graphoderus bilineatus         
BA127Grus grus    30  35   
BA338Lanius collurio    50  100   
BA340Lanius excubitor     
BA177Larus minutus    15     
BA157Limosa lapponica    100  100   
BA156Limosa limosa    15  25   
P1903Liparis loeselii         
BA370Loxia pytyopsittacus    10  30   
M1355Lutra lutra    30  35   
I1060Lycaena dispar         
F1145Misgurnus fossilis               
M1318Myotis dasycneme    600  600   
BA158Numenius phaeopus    40  55   
BA072Pernis apivorus    13  15   
BA241Picoides tridactylus    15  20   
BA234Picus canus    12  20   
BA140Pluvialis apricaria    80  110   
BA119Porzana porzana    45     
P1528Saxifraga hirculus         
BA220Strix uralensis    30  40   
BA307Sylvia nisoria    30  40   
BA409Tetrao tetrix tetrix    200  300   
BA108Tetrao urogallus    35  50   
BA166Tringa glareola    45  65   
BA164Tringa nebularia     
BA162Tringa totanus    40  50   
I1032Unio crassus           
BA142Vanellus vanellus    65     
I1014Vertigo angustior         
  • Group: A = Amphibians, B = Birds, F = Fish, I = Invertebrates, M = Mammals, P = Plants, R = Reptiles
  • S: in case that the data on species are sensitive and therefore have to be blocked for any public access enter: yes
  • NP: in case that a species is no longer present in the site enter: x (optional)
  • Type: p = permanent, r = reproducing, c = concentration, w = wintering (for plant and non-migratory species use permanent)
  • Unit: i = individuals, p = pairs or other units according to the Standard list of population units and codes in accordance with Article 12 and 17 reporting (see reference portal)
  • Abundance categories (Cat.): C = common, R = rare, V = very rare, P = present - to fill if data are deficient (DD) or in addition to population size information
  • Data quality: G = 'Good' (e.g. based on surveys); M = 'Moderate' (e.g. based on partial data with some extrapolation); P = 'Poor' (e.g. rough estimation); VP = 'Very poor' (use this category only, if not even a rough estimation of the population size can be made, in this case the fields for population size can remain empty, but the field "Abundance categories" has to be filled in)

3.3 Other important species of flora and fauna (optional)

Species

Population in the site

Motivation

Group CODE Scientific Name S NP Size Unit Cat. Species Annex Other categories
     MinMax C|R|V|PIVVABCD
1048Aeshna viridis                   
1352Canis lupus                   
1337Castor fiber                   
Eptesicus nilssonii                   
Gladiolus imbricatus                     
A177Larus minutus                     
1038Leucorrhinia albifrons                   
1361Lynx lynx                   
1357Martes martes                   
Mustela erminea                     
Mustela nivalis                     
1358Mustela putorius                   
Myotis daubentonii                   
1322Myotis nattereri                   
1312Nyctalus noctula                   
1317Pipistrellus nathusii                   
1326Plecotus auritus                   
1214Rana arvalis                   
1343Sicista betulina                   
Silurus glanis                     
1354Ursus arctos                   
1332Vespertilio murinus                   
1332Vespertilio murinus                   
Vipera berus                     
  • Group: A = Amphibians, B = Birds, F = Fish, Fu = Fungi, I = Invertebrates, L = Lichens, M = Mammals, P = Plants, R = Reptiles
  • CODE: for Birds, Annex IV and V species the code as provided in the reference portal should be used in addition to the scientific name
  • S: in case that the data on species are sensitive and therefore have to be blocked for any public access enter: yes
  • NP: in case that a species is no longer present in the site enter: x (optional)
  • Unit: i = individuals, p = pairs or other units according to the standard list of population units and codes in accordance with Article 12 and 17 reporting, (see reference portal)
  • Cat.: Abundance categories: C = common, R = rare, V = very rare, P = present
  • Motivation categories: IV, V: Annex Species (Habitats Directive), A: National Red List data; B: Endemics; C: International Conventions; D: other reasons

4. SITE DESCRIPTION

Back to top

4.1 General site character

Habitat class % Cover
N061.99
N0751.25
N091.99
N1626.86
N1711.94
N195.97

Total Habitat Cover

99.99999999999998

Other Site Characteristics

Alam-Pedja loodusala (kattub Alam-Pedja linnualaga) kuulub Tartu, Jõgeva ja Viljandi maakondadesse ning ala pindala on ca 34500 ha. Loodusala on moodustatud rikkumata veerežiimiga ühtse maastikukompleksi kaitseks, kus esineb suuri soid, erinevaid metsatüüpe sh haruldasi humalatega lammimetsi, suuri jõgesid oma vanajõgedega ning ulatuslikke luhaalasid. Suurem osa alast on kaetud erineva tekkega soode ja märgaladega, mis on üksteisest eraldatud jõgede ja ojade kallastel kasvavate metsadega. Metsatüüpide hulgas on nii turbasel mullal kasvavad kuuse ja laialehised metsad kui ka soo- ja lammimetsad. Alam-Pedja loodusala kuulub Eesti suuremate looduskaitsealade hulka, sealseks eripäraks on väga madal inimasustus. Alam-Pedja sood on lauka- ja älverikkad, soo on elupaigaks paljudele haruldastele taimedele ning ohustatud linnuliikidele. Luhaalad on tähtsad ohustatud linnuliikide (suur- ja väike-konnakotkas, rohunepp) elupaigad. Alam-Pedja loodusala asub tervikuna Emajõe jõgikonnas Emajõe valgalal ning Emajõe jõgikonna suurimate lisajõgede – Pedja ja Põltsamaa alamjooksu valgalal. Jõgede veerežiim sõltub otseselt Võrtsjärve ja Emajõe veetasemest. Loodusalal on 12 vooluveekogu kogupikkusega ca 115 km, millele lisanduvad 57 vanajõge, mille pikkuseks on kokku ca 51 km. Alam-Pedja loodusala oma jõgede ja soodega moodustab suhteliselt iseseisva hüdroloogilise režiimiga ala, mida mõjutavad aga kaugemal, Pandivere kõrgustikul toimuvad protsessid. Alam-Pedjal loodusala pindalast ligikaudu 17 214 ha (49,6%) on sood ja rabad, 15 546 ha (44,8 %) metsad ja põõsastikud, 598 ha (1,7 %) veekogud, 548 ha (1,6 %) rohumaad ja 490 ha (1,4 %). Loodusalale jääv Alam-Pedja looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).

4.2 Quality and importance

Alam-Pedja loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9*080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). Suurem osa Eesti ühest esinduslikumast looduskompleksist on kaetud erineva tekkega väga hea esinduslikkusega soode ja märgaladega, mis on üksteisest eraldatud samuti väga esinduslike jõgede ja ojade kallastel kasvavate metsadega. Väga esinduslikus looduskompleksis on hea elupaiga leidnud saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus)Alam-Pedja looduskaitsealaAlam-Pedja looduskaitseala asub Võrtsjärve nõos Jõgeva-, Viljandi- ja Tartumaal. Kaitseala on loodud 1994. a. rikkumata veerežiimiga ühtse maastikukompleksi kaitseks, kus esineb suuri soid, erinevaid metsatüüpe sh haruldasi humalatega lammimetsi, suuri jõgesid oma vanajõgedega ning ulatuslikke luhaalasid. Alam-Pedja kaitseala kuulub Eesti suuremate looduskaitsealade hulka, siinseks eripäraks on väga madal inimasustus. Alam-Pedja sood on lauka- ja älverikkad, soo on elupaigaks paljudele haruldastele taimedele ning ohustatud linnuliikidele. Luhaalad on tähtsad ohustatud linnuliikide (suur- ja väike-konnakotkas, rohunepp) elupaigad. Samuti peatuvad siin kevadel ja sügisel läbirändavad veelinnud. Emajõe vanajõed on olulised kalade kudealad. Kaitseala pindala on 34396,4 ha. Turism: on olemas infotahvlid, puhkekohad, õpperajad Kirnas ja Sellis. Pesitsevad linnuliigid: Alcedo atthis, Aquila chrysaetos, Aquila clanga, Aquila pomarina, Asio flammeus, Bonasa bonasia, Botaurus stellaris, Bubo bubo, Caprimulgus europeaus, Chlidonias niger, Ciconia ciconia, Ciconia niger, Circus aeruginosus, Circus cyaenus, Circus pygargus, Coracias garrulus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Dryocopus martius, Falco columbarius, Ficedula parva, Gallinago media, Glaucidium passerinum, Grus grus, Haliaeetus albicilla, Lagopus lagopus, Lanius collurio, Lullula arborea, Pandion haliaetus, Pernis apivorus, Philomachus pugnax, Picoides tridactylus, Picus canus, Pluvialis apricaria, Podiceps auritus, Porzana porzana, Sterna hirundo, Strix uralensis, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus, Tringa glareola. Läbirändavad liigid: Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Falco peregrinus, Larus fuscus, Lymnocryptes minimus, Sterna caspia. Lisaks on registreeritud: Circaetus gallicus, Podiceps griseigena, Mustela lutreola, Lutra lutra, Myotis nattereri, Myotis dasycneme, Myotis daubentoni, Plecotus auritus, Eptesicus nilssoni, Vespertilio murinus, Pipistrellus nathusii, Nyctalus noctula, Siluris glanis, Rana arvalis, Aspius aspius. Kaitealused taimeliigid: Nuphar lutea, Corallorhiza trifida, Dactylorhiza baltica, Lycopodium clavatum, Huperzia selago, Nymphaea alba, Daphne mezereum, Viola uliginosa, Ulmus laevis, Allium ursinum, Gladiolus imbricatus, Cypripedium calceous, Listeta ovata, Epipactis helleborine, Goodyera repens, Platanthera bifolia, Platanthera chlorantha, Gymnadenia conopsea, Dactylorhiza maculata, Anastrophyllum hellerianum-s, Dactylorhiza Fuchsii, Dactylorhiza incarnata, Liparis loeselii, Saxifraga hirculus, Anastrophyllum hellerianum. (P. Kiristaja,1998; K. Möller, 1998; Statistika, 1999).Kadakate alleeAsukoht: Palupõhja, Laeva mk. kv. 162 er. 21. Alam-Pedja looduskaitseala. Iseloomustus: Laeva-Palupõhja tee ääres, Selli 1 maaüksusel. 100 m pikkune hõre puukujuliste kadakate rida. Allee on kuivanud.

4.3 Threats, pressures and activities with impacts on the site

The most important impacts and activities with high effect on the site


No information provided

4.4 Ownership (optional)

Type[%]
PublicNational/Federal95.9
State/Province0
Local/Municipal0
Any Public0
Joint or Co-Ownership0
Private0
Unknown0
sum95.9

4.5 Documentation (optional)

Kasutatud kirjandus: "Aaviksoo, K., Paal, J. 2001. Lodumetsast laukarabani. Eesti Loodus 9-10, lk 392-393; Aaviksoo, K., Paal, J., Dishlis, T. 2000. Mapping of wetland habitat diversity using satellite data and GIS: An example from the Alam-Pedja Nature Reserve, Estonia. Eesti TA toimetised. Ökoloogia nr 2, p 177-193; Ader, A. 1997. Alam-Pedja looduskaitseala/Alam/Pedja Nature reserve; Arold, I., Järvet, A. 2001. Soo- ja jõemaastikud, nende arengulugu. Eesti Loodus 9-10, lk 342-349; Ilomets, H., Kask, H., Ristkok, J. 1987. Appi kaladele Emajõe sootides. Eesti Loodus 4, lk 264-266; Järvet, A. 1995. Kui Emajõgi voolab tagurpidi. Eesti Loodus, 6, lk 144-146; Järvet, A. 2001. Jõgede võimuses. Eesti Loodus 9-10, 352-357; Kruus-Sarapuu, H. 1957. Põltsamaa ja Pede jõe luhaniitude floora ja vegetatsioon. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Kändler, T. 1998. Altnurga ürgmets säilitab kuut aastatuhandet. Loodus 10, lk 18-20; Kändler, T. 1998. Pedja jõgi viib vanajõgedele. Loodus 10, lk 15-17; Laanetu, N. 2001. Saarmast jõekarbini. Eesti Loodus 9-10, lk 396-400; Lõhmus, A. 2001. Loodusmaastik on ime . Eesti Loodus 9-10, lk 339-341; Lôhmus, A., Püttsepp, Ü., Tammur, E. 1993. Alam-Pedja looduskaitseala. Eesti Loodus 11-12, 353-356; Masing, O. 1950. Pedja jõe alamjooksu ümbruse rabade ja soostunud alade taimkate. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Moora, T. 1990. Suur-Võrtsjärv ja keskmise kiviaja asukad . Eesti Loodus 11, lk 735-739; Paal, J. 2001. Jõelammide põlismetsad. Eesti Loodus 9-10, lk 358-362; Paku, V. 1951. Pedja alamjooksul esinevate vegetatsiooniühikute kirjeldus. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Parmasto, E. 1998. Hästi peidetud mets. Eesti Loodus 5-6, lk 207-208; Parmasto, E. 2001. Kuidas seeneteadlane kujuneva põlismetsa ära tunneb. Eesti Loodus 9-10, lk 363-367; Pork, K. 1964. Taimkatte genees ja antropogeensed suktsessioonid luhtadel (andmed Põltsamaa ja Pedja jõe luhtadelt). ELUS Aastaraamat, 52 kd. Lk 97-112; Pork, K. 1963. Põltsamaa ja Pedja jõgede luhaniitude taimkate. Kandidaadidissertatsioon. Tartu; Remm, J. 2001. Puuõõnsused loomade pesapaikadena Alam-Pedja jõeäärsetes metsades. Lõputöö. TÜ Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut. Tartu; Tambets, M. 2001. Vanajõed - kalade kasvuala. Eesti Loodus 9-10, lk 402-404." Õigusaktid: Alam-Pedja LKA; Nasja, Aruvälja suur-konnakotka PEP-d; Taganurga, Tatriku, Kapsta must-toonekure PEP-d; Soosaare kanakulli PEP; Metsanurga 2 väike-konnakotka PEP-d; Meleski merikotka PEP (VV 18.05.2007. a määrus nr 153, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; KKM 03.07.2006. a määrus nr 43, muudetud 21.01.2009. a määrusega nr 8; KKM 17.04.2006. a määrus nr 28, muudetud 21.01.2009. a määrusega nr 8).Kasutatud kirjandus: "Aaviksoo, K., Paal, J. 2001. Lodumetsast laukarabani. Eesti Loodus 9-10, lk 392-393; Aaviksoo, K., Paal, J., Dishlis, T. 2000. Mapping of wetland habitat diversity using satellite data and GIS: An example from the Alam-Pedja Nature Reserve, Estonia. Eesti TA toimetised. Ökoloogia nr 2, p 177-193; Ader, A. 1997. Alam-Pedja looduskaitseala/Alam/Pedja Nature reserve; Arold, I., Järvet, A. 2001. Soo- ja jõemaastikud, nende arengulugu. Eesti Loodus 9-10, lk 342-349; Ilomets, H., Kask, H., Ristkok, J. 1987. Appi kaladele Emajõe sootides. Eesti Loodus 4, lk 264-266; Järvet, A. 1995. Kui Emajõgi voolab tagurpidi. Eesti Loodus, 6, lk 144-146; Järvet, A. 2001. Jõgede võimuses. Eesti Loodus 9-10, 352-357; Kruus-Sarapuu, H. 1957. Põltsamaa ja Pede jõe luhaniitude floora ja vegetatsioon. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Kändler, T. 1998. Altnurga ürgmets säilitab kuut aastatuhandet. Loodus 10, lk 18-20; Kändler, T. 1998. Pedja jõgi viib vanajõgedele. Loodus 10, lk 15-17; Laanetu, N. 2001. Saarmast jõekarbini. Eesti Loodus 9-10, lk 396-400; Lõhmus, A. 2001. Loodusmaastik on ime . Eesti Loodus 9-10, lk 339-341; Lôhmus, A., Püttsepp, Ü., Tammur, E. 1993. Alam-Pedja looduskaitseala. Eesti Loodus 11-12, 353-356; Masing, O. 1950. Pedja jõe alamjooksu ümbruse rabade ja soostunud alade taimkate. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Moora, T. 1990. Suur-Võrtsjärv ja keskmise kiviaja asukad . Eesti Loodus 11, lk 735-739; Paal, J. 2001. Jõelammide põlismetsad. Eesti Loodus 9-10, lk 358-362; Paku, V. 1951. Pedja alamjooksul esinevate vegetatsiooniühikute kirjeldus. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Parmasto, E. 1998. Hästi peidetud mets. Eesti Loodus 5-6, lk 207-208; Parmasto, E. 2001. Kuidas seeneteadlane kujuneva põlismetsa ära tunneb. Eesti Loodus 9-10, lk 363-367; Pork, K. 1964. Taimkatte genees ja antropogeensed suktsessioonid luhtadel (andmed Põltsamaa ja Pedja jõe luhtadelt). ELUS Aastaraamat, 52 kd. Lk 97-112; Pork, K. 1963. Põltsamaa ja Pedja jõgede luhaniitude taimkate. Kandidaadidissertatsioon. Tartu; Remm, J. 2001. Puuõõnsused loomade pesapaikadena Alam-Pedja jõeäärsetes metsades. Lõputöö. TÜ Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut. Tartu; Tambets, M. 2001. Vanajõed - kalade kasvuala. Eesti Loodus 9-10, lk 402-404." Õigusaktid: Alam-Pedja LKA; Nasja, Aruvälja suur-konnakotka PEP-d; Taganurga, Tatriku, Kapsta must-toonekure PEP-d; Soosaare kanakulli PEP; Metsanurga 2 väike-konnakotka PEP-d; Meleski merikotka PEP (VV 18.05.2007. a määrus nr 153, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; KKM 03.07.2006. a määrus nr 43, muudetud 21.01.2009. a määrusega nr 8; KKM 17.04.2006. a määrus nr 28, muudetud 21.01.2009. a määrusega nr 8).

5. SITE PROTECTION STATUS

Back to top

5.1 Designation types at national and regional level (optional):

Code Cover [%]
EE0599.00
EE160.00
EE180.00

5.2 Relation of the described site with other sites (optional):

Designated at national or regional level:

Type code Site name Type Cover [%]
EE18Kadakate allee+0.00
EE05Alam-Pedja looduskaitseala+99.00
EE16Kapsta must-toonekure püsielupaik+0.00
EE16Meleski merikotka püsielupaik+0.00
EE16Metsanurga-2 väike-konnakotka püsielupaik+0.00
EE16Umminiidu võrkheiniku püsielupaik+0.00
EE16Aruvälja suur-konnakotka püsielupaik+0.00
EE16Nasja suur-konnakotka püsielupaik+0.00
EE16Tatriku must-toonekure püsielupaik+0.00
EE16Soosaare kanakulli püsielupaik+0.00

Designated at international level:

Type Site name Type Cover [%]
Other Kadakate allee+0.00
Alam-Pedja looduskaitseala+99.00
Kapsta must-toonekure püsielupaik+0.00
Meleski merikotka püsielupaik+0.00
Metsanurga-2 väike-konnakotka püsielupaik+0.00
Umminiidu võrkheiniku püsielupaik+0.00
Aruvälja suur-konnakotka püsielupaik+0.00
Nasja suur-konnakotka püsielupaik+0.00
Tatriku must-toonekure püsielupaik+0.00
Soosaare kanakulli püsielupaik+0.00

5.3 Site designation (optional)

2006.12.13 Keskkonnaministri 13. detsembri 2006. a määrus nr 73 "Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" 2007.05.18 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 153 Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri 2006.07.03 Keskkonnaministri 3. juuli 2006. a määrus nr 43 «Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri» (terviktekst) 2006.04.17 Keskkonnaministri 17. aprilli 2006. a määrus nr 28 "Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" 2003.04.02 Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrus nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri 2010.04.19 Keskkonnaministri 19. aprilli 2010. a määrus nr 12 "Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1" 2010.07.21 Keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrus nr 33 "Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1"

6. SITE MANAGEMENT

Back to top

6.1 Body(ies) responsible for the site management:

Organisation:Keskkonnaamet
Address:
Email:info@keskkonnaamet.ee

6.2 Management Plan(s):

An actual management plan does exist:

X
Yes Name: Alam-Pedja linnu- ja loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025
Link: http://kava.eelis.ee/-1363556281

No, but in preparation
No

6.3 Conservation measures (optional)

Ala kaitsemeetmed:1.1 Inventuur, 1.2 Uuring, 1.3 Riiklik seire, 1.4 Tulemusseire, 2.1.1 Probleemliigi tõrje, 2.2.3 Liigi elupaiga hooldustöö, 2.3.1 Koosluse taastamistöö, 2.3.2 Koosluse hooldustöö, 3.1.4 Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade hooldamine, 3.1.8 Muu taristu rajamine, 3.2.1 Kaitsealuste objektide tähistamine, 3.3.1 Tehnika/Loomade soetamine, 4.1 Tegevuskava, 4.2 Kaitsekorra muutmine, 5.1 Trükiste väljaandmine ja infotahvlite koostamine, 5.2 Ekspositioonide rajamine, hooldamine ja uuendamine, 5.7 Õppeprogammide väljatöötamine ja läbiviimine, 5 Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus

 

7. MAP OF THE SITE

Back to top No information provided

SITE DISPLAY