Database release:
SDF
NATURA 2000 - STANDARD DATA FORM

For Special Protection Areas (SPA),
Proposed Sites for Community Importance (pSCI),
Sites of Community Importance (SCI) and
for Special Areas of Conservation (SAC)

TABLE OF CONTENTS

1. SITE IDENTIFICATION

Back to top

1.1 Type

C

1.2 Site code

EE0080574

1.3 Site name

Soomaa

1.4 First Compilation date

2004-03

1.5 Update date

2010-12

1.6 Respondent:

Name/Organisation:Keskkonnaministeerium, Looduskaitse osakond
Address:               
Email:

1.7 Site indication and designation / classification dates

Date site classified as SPA:2004-04
National legal reference of SPA designationVabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri nr.
Date site proposed as SCI:2004-04
Date site confirmed as SCI:2007-11
Date site designated as SAC:2005-05
National legal reference of SAC designation:Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri nr. Vabariigi Valitsuse 22. aprilli 2005. a määrus nr 85 Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri nr. Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine nr.

2. SITE LOCATION

Back to top

2.1 Site-centre location [decimal degrees]:

Longitude:25.105800
Latitude:58.440600

2.2 Area [ha]

40240.2000

2.3 Marine area [%]

0.0000

2.4 Sitelength [km] (optional):


No information provided

2.5 Administrative region code and name

NUTS level 2 code Region Name
EE00Eesti

2.6 Biogeographical Region(s)

Boreal (100.00 %)

3. ECOLOGICAL INFORMATION

Back to top

3.1 Habitat types present on the site and assessment for them

Annex I Habitat types Site assessment
Code PF NP Cover [ha] Cave [number] Data quality A|B|C|D A|B|C
      RepresentativityRelative SurfaceConservationGlobal
3160  info      208  0.00 
3260  info      55  0.00 
6270  info  X     15  0.00 
6430  info      14  0.00 
6450  info      1360  0.00 
6510  info      0.00 
7110  info  X     15493  0.00 
7120  info      101  0.00 
7140  info      795  0.00 
7150  info      0.00 
9010  info  X     1423  0.00 
9050  info      197  0.00 
9080  info  X     1423  0.00 
91D0  info  X     3751  0.00 
91E0  info  X     18  0.00 
91F0  info      95  0.00 
  • PF: for the habitat types that can have a non-priority as well as a priority form (6210, 7130, 9430) enter "X" in the column PF to indicate the priority form.
  • NP: in case that a habitat type no longer exists in the site enter: x (optional)
  • Cover: decimal values can be entered
  • Caves: for habitat types 8310, 8330 (caves) enter the number of caves if estimated surface is not available.
  • Data quality: G = 'Good' (e.g. based on surveys); M = 'Moderate' (e.g. based on partial data with some extrapolation); P = 'Poor' (e.g. rough estimation)

3.2 Species referred to in Article 4 of Directive 2009/147/EC and listed in Annex II of Directive 92/43/EEC and site evaluation for them

Species Population in the site Site assessment
G Code Scientific Name S NP T Size Unit Cat. D.qual. A|B|C|D A|B|C
      MinMax  Pop.Con.Iso.Glo.
BA223Aegolius funereus     
BA052Anas crecca    50  100   
BA053Anas platyrhynchos    100  200   
BA222Asio flammeus       
BA067Bucephala clangula    30  50   
BA224Caprimulgus europaeus           
P1951Cinna latifolia    40  40   
BA084Circus pygargus    15  15   
BA207Columba oenas    10   
BA122Crex crex    50  100   
BA037Cygnus columbianus bewickii    500  2000   
BA038Cygnus cygnus     
P1902Cypripedium calceolus         
I1081Dytiscus latissimus         
BA096Falco tinnunculus         
BA320Ficedula parva         
BA154Gallinago media           
BA127Grus grus    1000  1000   
BA127Grus grus    25  30   
I1052Hypodryas maturna         
BA338Lanius collurio    40  50   
BA340Lanius excubitor    10  20   
BA179Larus ridibundus         
BA246Lullula arborea         
BA272Luscinia svecica     
M1355Lutra lutra    25  30   
I1060Lycaena dispar         
BA152Lymnocryptes minimus     
M1318Myotis dasycneme         
M1318Myotis dasycneme         
M1318Myotis dasycneme         
BA158Numenius phaeopus    100   
BA072Pernis apivorus         
BA170Phalaropus lobatus         
BA241Picoides tridactylus         
BA234Picus canus         
BA235Picus viridis     
BA140Pluvialis apricaria    250  350   
BA007Podiceps auritus         
BA119Porzana porzana         
P1477Pulsatilla patens           
BA193Sterna hirundo       
BA220Strix uralensis         
BA307Sylvia nisoria         
BA409Tetrao tetrix tetrix         
BA108Tetrao urogallus    20   
BA166Tringa glareola    150  200   
BA164Tringa nebularia    10  20   
BA162Tringa totanus    20  30   
I1032Unio crassus         
BA142Vanellus vanellus    45  55   
  • Group: A = Amphibians, B = Birds, F = Fish, I = Invertebrates, M = Mammals, P = Plants, R = Reptiles
  • S: in case that the data on species are sensitive and therefore have to be blocked for any public access enter: yes
  • NP: in case that a species is no longer present in the site enter: x (optional)
  • Type: p = permanent, r = reproducing, c = concentration, w = wintering (for plant and non-migratory species use permanent)
  • Unit: i = individuals, p = pairs or other units according to the Standard list of population units and codes in accordance with Article 12 and 17 reporting (see reference portal)
  • Abundance categories (Cat.): C = common, R = rare, V = very rare, P = present - to fill if data are deficient (DD) or in addition to population size information
  • Data quality: G = 'Good' (e.g. based on surveys); M = 'Moderate' (e.g. based on partial data with some extrapolation); P = 'Poor' (e.g. rough estimation); VP = 'Very poor' (use this category only, if not even a rough estimation of the population size can be made, in this case the fields for population size can remain empty, but the field "Abundance categories" has to be filled in)

3.3 Other important species of flora and fauna (optional)

Species

Population in the site

Motivation

Group CODE Scientific Name S NP Size Unit Cat. Species Annex Other categories
     MinMax C|R|V|PIVVABCD
Bufo bufo                     
1352Canis lupus                   
1337Castor fiber                   
1070Coenonympha hero                   
Dactylorhiza baltica                     
Eptesicus nilssonii                   
1067Lopinga achine                   
Lycopodiella inundata                     
1361Lynx lynx                   
1357Martes martes                   
1358Mustela putorius                   
Myotis daubentonii                   
1326Plecotus auritus                   
1214Rana arvalis                   
1207Rana lessonae                   
1213Rana temporaria                   
1343Sicista betulina                   
Triturus vulgaris                     
1354Ursus arctos                   
Viola elatior                     
Vipera berus                     
  • Group: A = Amphibians, B = Birds, F = Fish, Fu = Fungi, I = Invertebrates, L = Lichens, M = Mammals, P = Plants, R = Reptiles
  • CODE: for Birds, Annex IV and V species the code as provided in the reference portal should be used in addition to the scientific name
  • S: in case that the data on species are sensitive and therefore have to be blocked for any public access enter: yes
  • NP: in case that a species is no longer present in the site enter: x (optional)
  • Unit: i = individuals, p = pairs or other units according to the standard list of population units and codes in accordance with Article 12 and 17 reporting, (see reference portal)
  • Cat.: Abundance categories: C = common, R = rare, V = very rare, P = present
  • Motivation categories: IV, V: Annex Species (Habitats Directive), A: National Red List data; B: Endemics; C: International Conventions; D: other reasons

4. SITE DESCRIPTION

Back to top

4.1 General site character

Habitat class % Cover
N064.97
N0748.27
N093.98
N150.99
N1611.94
N1716.91
N1912.93

Total Habitat Cover

99.99000000000001

Other Site Characteristics

Soomaa loodusala (kattub tervikuna Soomaa linnualaga) asub Viljandi ja Pärnumaal ning ala pindala on ca 40 000 ha. Soomaa loodusala on hiiglasuur Kesk-Eesti soode ala, mis on loodud Vahe-Eesti lõunaosa ulatusliku loodusmaastiku- suurte soode, lamminiitude ja lammimetsade kaitseks. Soomaa tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas pinnamood on kujunenud mandrijää taandumisel liustikuserva ja Sakala kõrgustiku vahel laiunud jääjärve põhjana. Eesti ühe pikima jõe, Pärnu jõe, valgalale jäävad 4 suurt raba - Kuresoo, Valgeraba, Ordi ja Kikepera - on üksteisest eraldatud jõeharudega. Halliste jõe ääres, kus toimuvad Eesti suurimad kevadised üleujutused, paiknevad lamminiidud ja laialehised lammimetsad. Kuresoo raba servaaladel ja Halliste jõe ääres leidub vanametsa laike (Näiteks Pääsma laas). Alal asub kokku viis raba: Kuresoo, Kikepera, Öördi, Riisa, ja Valgeraba. Kuresoo (10 800 ha) on Eesti suurim kuivendusest pea puutumatuna säilinud rabamassiiv. Enamuse sellest moodustab rabalasund (koosneb 10-st osalaamist), mida rõngana ümbritseb siirde- ja madalsoo. Lõunast piirab Kuresood 8 m kõrgune Eesti kõige järsem rabanõlv vastu Lemmjõge. Riisal on Eesti pindalalt suurim üleujutusala (175 km²). Soomaal leidub mitmeid Eestis haruldaseks jäänud lammimetsi. Neis suurim on Pääsma laas, puistus domineerivad jalakas, arukask ja saar. Alale jääb hulgaliselt I kategooria liikide pesitsuspaiku (kaljukotkas, väike-konnakotkas, must-toonekurg, lendorav). Soomaal elab 45 liiki imetajaid, linde on registreeritud üle 160 liigi. Ka jõed on kalarikkad (17 liiki). Loodusalale jääv Soomaa rahvuspark on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala) ja rahvusvahelise PAN Park võrgustiku liige 2009. aastast. PAN Park on üle-euroopaline põlislooduse kaitseks loodud võrgustik, kuhu kuulub 11 kaitseala (Soomest, Rootsist, Portugalist, Itaaliast, Rumeeniast, Gruusiast, Bulgaariast). Soomaa on Eesti ainuke PAN Park. PAN Park võrgustiku alad esindavad Euroopa looduse vähim inimtegevusest mõjutatud alasid, kus puutumatu looduse kaitse käib koostöös kohaliku kogukonna ning piirkonna ettevõtjatega. PAN Park võrgustiku alasid valitakse looduslike kriteeriumite, kaitsekorra ja – korralduse ning ettevõtjate panuse järgi.

4.2 Quality and importance

Soomaa loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). Loodusalale jäävad elupaigad on valdavalt hea või väga hea esinduslikkusega ning moodustavad ligikaudu 62 % loodusala pindalast. Mitmekesine loodusmaastik on heaks elupaigaks paljudele kaitstavatele liikidele, nagu saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik lendorav (Pteromys volans*), laialehine nestik (Cinna latifolia), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).Lemmjõe tammMõõtmed: Heas seisus. Ü= 452 cm (1,3), H= 19 m. (81 a metsakorr. andmed, Relve projekt); Heas seisus. Ü= 490 cm (0,7), H= 23 m. (1998 a andmed, Eesti põlispuud). Asukoht: Lemmjõe-Kõpu jõe ääres. Soomaa RP. Lemmjõe ja raudna jõe ühinemiskohtSoomaa rahvusparkSoomaa rahvuspark asub Viljandimaa ja Pärnumaa piiril. Soomaa nimetus pärineb T. Lippmaalt. Soomaa rahvuspark loodi 1993. a-l. 1957. a-l võeti seal alal kaitse alla Halliste puisniit. 1981. a-l loodi 4 sookaitseala: Valgeraba, Ördi, Kuresoo ja Kikepera. Nende rahvuspargiks kokkuliitmise eesmärk oli kaitsta sealset Vahe-Eesti lõunaosale isaloomulikku loodus- ja kultuurmaastikku. Soomaale jäävad Eesti suurimad sood, neile lisanduvad puis- ja lamminiidud ning metsad. Pinnamood on tasane, vaid lõunaosas kergelt lainjas. Soomaa on tuntud oma ainulaadsete kevadiste üleujutuste poolest (5. aastaaeg). Riisal on Eesti pindalalt suurim üleujutusala (175 km²). Kuresoo (10800 ha) on Eesti suurim kuivendusest pea puutumatuna säilinud rabamassiiv. Enamuse sellest moodustab rabalasund (koosneb 10-st osalaamist), mida rõngana ümbritseb siirde- ja madalsoo. Lõunast piirab Kuresood 8 m kõrgune Eesti kõige järsem rabanõlv vastu Lemmjõge. Soomaal leidub mitmeid Eestis haruldaseks jäänud lammimetsi. Neist suurim on Pääsma laas, puistus domineerivad jalakas, arukask ja saar. Alale jääb hulgaliselt I kategooria liikide pesitsuspaiku (kaljukotkas, väike-konnakotkas, must-toonekurg, lendorav).Soomaal elab 45 liiki imetajaid, linde on registreeritud üle 160 liigi. Ka jõed on kalarikkad (17 liiki). Ramsari ala. Kaitseala pindala on 39843,6 ha.

4.3 Threats, pressures and activities with impacts on the site

The most important impacts and activities with high effect on the site


No information provided

4.4 Ownership (optional)

Type[%]
PublicNational/Federal94.1
State/Province0
Local/Municipal0
Any Public0
Joint or Co-Ownership0
Private0
Unknown0
sum94.1

4.5 Documentation (optional)

Kasutatud kirjandus: Allilender, K. 1999. Soode maa. Eesti Loodus 10, lk 423-427; Allilender, K. 1990. Pärnu madaliku idaosa rabade (Kuresoo, Valgeraba, Kikepera, Ördi raba) areng ja taimkate. Lõputöö. TÜ GI arhiiv. Tartu. Järvet, A. 1994. Soomaa veestik ja jõgede veerežiim. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 12-18; Järvet, A., Karu, M. 1999. Kõik algab jõgedest. Eesti Loodus 10, lk 408-413; Jüriado, T., Leivits, A. 1999. Soomaalinnud. Eesti Loodus 10, lk 446-449; Kadarik, H., Paal, J. 1999. Kuidas valmis rahvuspargi taimkattekaart. Eesti Loodus 10, lk 428-430; Kalm, V., Andresmaa, H., Kink, H., Orru, M. 1994. Soomaa geoloogilis-hüdrogeoloogiline iseloomustus. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 7-11; Kastanje, V. 1994. Soomaa rahvuspargi limaseened (Myxomycetes). Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 57-65; Kukk, T., Kull, K. 1997. Halliste puisniit. Lääne-Eesti Saarestiku BKA väljaanne. Estonia Maritima nr 2, lk 75-76; Leivits, A., Leibak, E., Kuus, A., Soppe. A., Vilbaste, E. 1994. Soomaa soode linnustik ja selle muutused. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 72-74; Liinson, J. 1971. Halliste ja Kõpu jõe kevadised suurveed. Eesti Loodus 4, lk 228-230; Loopman, A. 1974. Kuresoo. Eesti Loodus 4, lk 272-278; Mõtus, T. 1985. Pääsma metsakooslused ja nende ökoloogia. Lõputöö. TÜ BÖI arhii. Mikk, H. 1957. Halliste jõe luhtade taimkate (Tipu ja Riisaküla vahelisel alal). Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Sarv, T. 1984. Kui palju on Eestis puisniite Eesti Loodus. 26(6), lk 360-361; Suurkask, M.1999. Soomaa luhaniidud. Eesti Loodus 10, lk 418-421; Suurkask, M. 1999. Soomaa Rahvuspargi lammirohumaade taimkate ja suktsessiooniline seisund. Magistritöö. TÜ BÖI arhiiv; Suurkask, M. 1996. Halliste luha ja puisniitude inventeerimistulemused Soomaa rahvuspargis. Lepingulise töö aruanne, käsikiri. ELF; Trass, H. 1960.Tagamõisa puisniit, Halliste puisniit. Looduskaitse teatmik. Tallinn, lk 360-361; Trass, H. 1960. Halliste puisniit. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 94-96. Vahur, U. 1999. Siinsed metsad kasvatavad lootsikupuid. Eesti Loodus 10, lk 435-440; Valdmann, H., Koppa, O., Kortel, A. 1999. Ilves - Soomaa vapiloom Eesti Loodus 10, lk 444-445; Valk, U.1988. Eesti Sood. Tallinn, lk 344. Õigusaktid: Soomaa RP; Riisa, Vabriku metsise PEP-d (VV 22.04.2005. a määrus nr 85, muudetud 22.12.2005 määrusega nr 321; KKM 13.01.2005. a määrus nr 1, muudetud 08.10.2007. a määrusega nr 56).Kasutatud kirjandus: Allilender, K. 1999. Soode maa. Eesti Loodus 10, lk 423-427; Allilender, K. 1990. Pärnu madaliku idaosa rabade (Kuresoo, Valgeraba, Kikepera, Ördi raba) areng ja taimkate. Lõputöö. TÜ GI arhiiv. Tartu. Järvet, A. 1994. Soomaa veestik ja jõgede veerežiim. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 12-18; Järvet, A., Karu, M. 1999. Kõik algab jõgedest. Eesti Loodus 10, lk 408-413; Jüriado, T., Leivits, A. 1999. Soomaalinnud. Eesti Loodus 10, lk 446-449; Kadarik, H., Paal, J. 1999. Kuidas valmis rahvuspargi taimkattekaart. Eesti Loodus 10, lk 428-430; Kalm, V., Andresmaa, H., Kink, H., Orru, M. 1994. Soomaa geoloogilis-hüdrogeoloogiline iseloomustus. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 7-11; Kastanje, V. 1994. Soomaa rahvuspargi limaseened (Myxomycetes). Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 57-65; Kukk, T., Kull, K. 1997. Halliste puisniit. Lääne-Eesti Saarestiku BKA väljaanne. Estonia Maritima nr 2, lk 75-76; Leivits, A., Leibak, E., Kuus, A., Soppe. A., Vilbaste, E. 1994. Soomaa soode linnustik ja selle muutused. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 72-74; Liinson, J. 1971. Halliste ja Kõpu jõe kevadised suurveed. Eesti Loodus 4, lk 228-230; Loopman, A. 1974. Kuresoo. Eesti Loodus 4, lk 272-278; Mõtus, T. 1985. Pääsma metsakooslused ja nende ökoloogia. Lõputöö. TÜ BÖI arhii. Mikk, H. 1957. Halliste jõe luhtade taimkate (Tipu ja Riisaküla vahelisel alal). Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Sarv, T. 1984. Kui palju on Eestis puisniite Eesti Loodus. 26(6), lk 360-361; Suurkask, M.1999. Soomaa luhaniidud. Eesti Loodus 10, lk 418-421; Suurkask, M. 1999. Soomaa Rahvuspargi lammirohumaade taimkate ja suktsessiooniline seisund. Magistritöö. TÜ BÖI arhiiv; Suurkask, M. 1996. Halliste luha ja puisniitude inventeerimistulemused Soomaa rahvuspargis. Lepingulise töö aruanne, käsikiri. ELF; Trass, H. 1960.Tagamõisa puisniit, Halliste puisniit. Looduskaitse teatmik. Tallinn, lk 360-361; Trass, H. 1960. Halliste puisniit. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 94-96. Vahur, U. 1999. Siinsed metsad kasvatavad lootsikupuid. Eesti Loodus 10, lk 435-440; Valdmann, H., Koppa, O., Kortel, A. 1999. Ilves - Soomaa vapiloom Eesti Loodus 10, lk 444-445; Valk, U.1988. Eesti Sood. Tallinn, lk 344. Õigusaktid: Soomaa RP; Riisa, Vabriku metsise PEP-d (VV 22.04.2005. a määrus nr 85, muudetud 22.12.2005 määrusega nr 321; KKM 13.01.2005. a määrus nr 1, muudetud 08.10.2007. a määrusega nr 56).

5. SITE PROTECTION STATUS

Back to top

5.1 Designation types at national and regional level (optional):

Code Cover [%]
EE1099.00
EE161.00
EE180.00

5.2 Relation of the described site with other sites (optional):

Designated at national or regional level:

Type code Site name Type Cover [%]
EE18Lemmjõe tamm+0.00
EE16Riisa metsise püsielupaik+1.00
EE16Riisa väike-konnakotka püsielupaik+0.00
EE16Riisa väike-konnakotka püsielupaik+0.00
EE16Sandra väike-konnakotka püsielupaik+0.00
EE10Soomaa rahvuspark+99.00
EE16Tõramaa väike-konnakotka püsielupaik+0.00
EE16Vabriku metsise püsielupaik+0.00

Designated at international level:

Type Site name Type Cover [%]
Other Lemmjõe tamm+0.00
Riisa metsise püsielupaik+1.00
Riisa väike-konnakotka püsielupaik+0.00
Riisa väike-konnakotka püsielupaik+0.00
Sandra väike-konnakotka püsielupaik+0.00
Soomaa rahvuspark+99.00
Tõramaa väike-konnakotka püsielupaik+0.00
Vabriku metsise püsielupaik+0.00

5.3 Site designation (optional)

2003.04.02 Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrus nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri 2004.04.21 LOODUSKAITSESEADUS (terviktekst) 2005.04.22 Soomaa rahvuspargi kaitse-eeskiri (terviktekst) 2005.01.13 "Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 «Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine» (terviktekst)

6. SITE MANAGEMENT

Back to top

6.1 Body(ies) responsible for the site management:

Organisation:Keskkonnaamet
Address:
Email:info@keskkonnaamet.ee

6.2 Management Plan(s):

An actual management plan does exist:

X
Yes Name: Soomaa rahvuspargi ja Soomaa loodusala kaitsekorralduskava 2012-2021
Link: http://kava.eelis.ee/-825695611

No, but in preparation
No

6.3 Conservation measures (optional)

Ala kaitsemeetmed:1.1 Inventuur, 1.2 Uuring, 1.3 Riiklik seire, 1.4 Tulemusseire, 2.1.1 Probleemliigi tõrje, 2.2.3 Liigi elupaiga hooldustöö, 2.3.1 Koosluse taastamistöö, 2.3.2 Koosluse hooldustöö, 2.4.1 Maastiku taastamistöö, 2.4.2 Maastiku hooldustöö, 2.6.1 Üksikobjekti ja selle piiranguvööndi hooldus- ja taastamistöö, 2.7.1 Kultuuriväärtuste hooldus, 3.1.10 Muu taristu hooldamine, 3.1.2 Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade rajamine, 3.1.4 Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade hooldamine, 3.1.7 Infotahvlite hooldamine, 3.1.8 Muu taristu rajamine, 3.2.1 Kaitsealuste objektide tähistamine, 3.3.1 Tehnika/Loomade soetamine, 4.1 Tegevuskava, 4.2 Kaitsekorra muutmine, 5.1 Trükiste väljaandmine ja infotahvlite koostamine, 5.2 Ekspositioonide rajamine, hooldamine ja uuendamine, 5.4 Salvestised ja interaktiivne tutvustamine, 5.7 Õppeprogammide väljatöötamine ja läbiviimine, 6 Muu

 

7. MAP OF THE SITE

Back to top No information provided

SITE DISPLAY