Kasutatud kirjandus:
Allilender, K. 1999. Soode maa. Eesti Loodus 10, lk 423-427;
Allilender, K. 1990. Pärnu madaliku idaosa rabade (Kuresoo, Valgeraba, Kikepera, Ördi raba) areng ja taimkate. Lõputöö. TÜ GI arhiiv. Tartu.
Järvet, A. 1994. Soomaa veestik ja jõgede veerežiim. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 12-18;
Järvet, A., Karu, M. 1999. Kõik algab jõgedest. Eesti Loodus 10, lk 408-413;
Jüriado, T., Leivits, A. 1999. Soomaalinnud. Eesti Loodus 10, lk 446-449;
Kadarik, H., Paal, J. 1999. Kuidas valmis rahvuspargi taimkattekaart. Eesti Loodus 10, lk 428-430;
Kalm, V., Andresmaa, H., Kink, H., Orru, M. 1994. Soomaa geoloogilis-hüdrogeoloogiline iseloomustus. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 7-11;
Kastanje, V. 1994. Soomaa rahvuspargi limaseened (Myxomycetes). Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 57-65;
Kukk, T., Kull, K. 1997. Halliste puisniit. Lääne-Eesti Saarestiku BKA väljaanne. Estonia Maritima nr 2, lk 75-76;
Leivits, A., Leibak, E., Kuus, A., Soppe. A., Vilbaste, E. 1994. Soomaa soode linnustik ja selle muutused. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 72-74;
Liinson, J. 1971. Halliste ja Kõpu jõe kevadised suurveed. Eesti Loodus 4, lk 228-230;
Loopman, A. 1974. Kuresoo. Eesti Loodus 4, lk 272-278;
Mõtus, T. 1985. Pääsma metsakooslused ja nende ökoloogia. Lõputöö. TÜ BÖI arhii.
Mikk, H. 1957. Halliste jõe luhtade taimkate (Tipu ja Riisaküla vahelisel alal). Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv;
Sarv, T. 1984. Kui palju on Eestis puisniite Eesti Loodus. 26(6), lk 360-361;
Suurkask, M.1999. Soomaa luhaniidud. Eesti Loodus 10, lk 418-421;
Suurkask, M. 1999. Soomaa Rahvuspargi lammirohumaade taimkate ja suktsessiooniline seisund. Magistritöö. TÜ BÖI arhiiv;
Suurkask, M. 1996. Halliste luha ja puisniitude inventeerimistulemused Soomaa rahvuspargis. Lepingulise töö aruanne, käsikiri. ELF;
Trass, H. 1960.Tagamõisa puisniit, Halliste puisniit. Looduskaitse teatmik. Tallinn, lk 360-361;
Trass, H. 1960. Halliste puisniit. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 94-96.
Vahur, U. 1999. Siinsed metsad kasvatavad lootsikupuid. Eesti Loodus 10, lk 435-440;
Valdmann, H., Koppa, O., Kortel, A. 1999. Ilves - Soomaa vapiloom Eesti Loodus 10, lk 444-445;
Valk, U.1988. Eesti Sood. Tallinn, lk 344.
Õigusaktid:
Soomaa RP; Riisa, Vabriku metsise PEP-d
(VV 22.04.2005. a määrus nr 85, muudetud 22.12.2005 määrusega nr 321; KKM 13.01.2005. a määrus nr 1, muudetud 08.10.2007. a määrusega nr 56).Kasutatud kirjandus:
Allilender, K. 1999. Soode maa. Eesti Loodus 10, lk 423-427;
Allilender, K. 1990. Pärnu madaliku idaosa rabade (Kuresoo, Valgeraba, Kikepera, Ördi raba) areng ja taimkate. Lõputöö. TÜ GI arhiiv. Tartu.
Järvet, A. 1994. Soomaa veestik ja jõgede veerežiim. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 12-18;
Järvet, A., Karu, M. 1999. Kõik algab jõgedest. Eesti Loodus 10, lk 408-413;
Jüriado, T., Leivits, A. 1999. Soomaalinnud. Eesti Loodus 10, lk 446-449;
Kadarik, H., Paal, J. 1999. Kuidas valmis rahvuspargi taimkattekaart. Eesti Loodus 10, lk 428-430;
Kalm, V., Andresmaa, H., Kink, H., Orru, M. 1994. Soomaa geoloogilis-hüdrogeoloogiline iseloomustus. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 7-11;
Kastanje, V. 1994. Soomaa rahvuspargi limaseened (Myxomycetes). Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 57-65;
Kukk, T., Kull, K. 1997. Halliste puisniit. Lääne-Eesti Saarestiku BKA väljaanne. Estonia Maritima nr 2, lk 75-76;
Leivits, A., Leibak, E., Kuus, A., Soppe. A., Vilbaste, E. 1994. Soomaa soode linnustik ja selle muutused. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVII. Ettekannete teesid. Tartu, lk 72-74;
Liinson, J. 1971. Halliste ja Kõpu jõe kevadised suurveed. Eesti Loodus 4, lk 228-230;
Loopman, A. 1974. Kuresoo. Eesti Loodus 4, lk 272-278;
Mõtus, T. 1985. Pääsma metsakooslused ja nende ökoloogia. Lõputöö. TÜ BÖI arhii.
Mikk, H. 1957. Halliste jõe luhtade taimkate (Tipu ja Riisaküla vahelisel alal). Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv;
Sarv, T. 1984. Kui palju on Eestis puisniite Eesti Loodus. 26(6), lk 360-361;
Suurkask, M.1999. Soomaa luhaniidud. Eesti Loodus 10, lk 418-421;
Suurkask, M. 1999. Soomaa Rahvuspargi lammirohumaade taimkate ja suktsessiooniline seisund. Magistritöö. TÜ BÖI arhiiv;
Suurkask, M. 1996. Halliste luha ja puisniitude inventeerimistulemused Soomaa rahvuspargis. Lepingulise töö aruanne, käsikiri. ELF;
Trass, H. 1960.Tagamõisa puisniit, Halliste puisniit. Looduskaitse teatmik. Tallinn, lk 360-361;
Trass, H. 1960. Halliste puisniit. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 94-96.
Vahur, U. 1999. Siinsed metsad kasvatavad lootsikupuid. Eesti Loodus 10, lk 435-440;
Valdmann, H., Koppa, O., Kortel, A. 1999. Ilves - Soomaa vapiloom Eesti Loodus 10, lk 444-445;
Valk, U.1988. Eesti Sood. Tallinn, lk 344.
Õigusaktid:
Soomaa RP; Riisa, Vabriku metsise PEP-d
(VV 22.04.2005. a määrus nr 85, muudetud 22.12.2005 määrusega nr 321; KKM 13.01.2005. a määrus nr 1, muudetud 08.10.2007. a määrusega nr 56). |