Karula loodusalal kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Loodusalal on väga suur elupaikade rikkus, kus leidub väga hea esinduslikkusega elupaikade fragmente, kuid elupaigatüübid on kokkuvõtvalt, kas hea või arvestatava esinduslikkusega. Karula loodusalale jääv looduskompleksis on hea elupaiga leidnud saarmas (Lutra lutra), harilik hink, (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), laiujur (Dytiscus latissimus); karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii) ja palu-karukell (Pulsatilla patens)Karula rahvusparkKarula rahvuspark asub Valgamaal Karula ja Taheva vallas ning Võrumaal Antsla, Varstu ja Mõniste vallas. Kaitse alla võeti 1979. aastal Karula maastikukaitsealana, mille baasil moodustati 1993. aastal Karula rahvuspark. Kaitse-eesmärgiks on Kagu-Eesti tüüpiliste metsa- ja järvederohkete kuppelmaastike ning koosluste kaitse ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamine. Ligikaudu 70% rahvuspargi territooriumist katab mets. Esindatud on enamik Lõuna-Eestile iseloomulikke kooslusi. Karula rahvuspargis kasvab kõrgemaid taimi ligi 300 liigist. Linde on vaadeldud ligi 140 liigist. Haruldasematest liikidest pesitsejad rahvuspargis on must-toonekurg, siniraag, sookurg, kalakotkas ja väike-konnakotkas. Rahvuspargi pindala on 12364,3 ha.
Pesitsevad liigid: Aegolius funereus, Aquila pomarina, Bonasa bonasia, Caprimulgus europeaus, Ciconia ciconia, Ciconia nigra, Coracius carrulus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Dryocopus martius, Ficedula parva, Glaucidium passerinum, Grus grus, Lanius collurio, Lullula arborea, Pandion haliaetus, Pernis apivorus, Picoides tridactylus, Picus canus, Porzana porzana, Sterna hirundo, Strix uralensis, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix, Tetrao urogallus.
Läbirändavad liigid: Branta leucopsis, Cygnus cygnus, Gavia arctica.
Muud kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Aeshna viridis.
Kaitsealused taimeliigid: Cypripedium calceolus, Pulsatilla patens. (K. Möller, 1998)Tarupedajad (2), (Mändiku taropedäjad)Mõlemad puud kuivanud (Keskkonnaamet, juuni 2016).
Mõõtmed: Üks puu seest õõnes. Ü= 304 cm (1,3), H= 20 m. Teine puu 295/22 kuivanud. (maakat andmed, Relve projekt);
Heas seisus. Suurem puu Ü= 360 cm (1,3), H= 24 m. Teine puu kuivanud. (1998 a andmed, Eesti põlispuud)
Asukoht: Mändiku pere juures. Karula RP territooriumil. |