| Väinameri tervikuna on oluliseks rändepeatuspaigaks paljudele veelindudele. Kuna ta paikneb vahetult Ida-Atlandi rändeteel, siis peatub siin kevadrändel vähemalt 0,5 miljonit veelindu, sügisrändel ja sulgimisperioodil on peatujate hulk väiksem (sajad tuhanded). Suurkogumeid (summaarselt 50 000 - 100 000 isendit) moodustavad 7 liiki (valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), viupart (Anas penelope), merivart (Aythya marila), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), sõtkas (Bucephala clangula) ja lauk (Fulica atra)). Rahvusvaheliselt tähtsaid kogumeid moodustavad veel väikeluik (Cygnus columbianus), laululuik (Cygnus cygnus), hallhani (Anser anser), soopart (Anas acuta), punapea-vart (Aythya ferina) (Väinamerel rändetee asurkonnast >10 %). Suurima looduskaitselise väärtusega linnuliikideks on väikeluik (Cygnus columbianus), kelle arvukus küünib kuni 10 000 isendini, hallhani (Anser anser) (12 000), soopart (Anas acuta) (29 000) ja merivart (Aythya marila) (100 000 - 150 000), kõik 30-50% rändetee asurkonnast. Haudeperioodil pesitseb Väinamere laidudel ja rannikul üle 50 linnuliigi, otseselt rannikumerd kasutab toitumisel neist liikidest paarkümmend. Suur veelindude arvukus soodustab ka röövlindude arvukust. Hinnanguliselt pesitseb Väinamere rannikul ja laidudel vähemalt 20 paari merikotkaid (Haliaeetus albicilla).Nehatu looduskaitsealaNehatu looduskaitseala asub Lääne- ja Pärnumaal Hanila ja Varbla vallas. Nehatu soo võeti kaitse alla 1957. aastal. Kaitseala on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitseks. Nehatu soo on kujunenud endise merelahe kinnikasvamise tagajärjel umbes 4500 aastat tagasi. Seal leidub väikseid reliktseid madalaveelisi jäänukjärvi. Soopinna kõrgus on 2,5-3,8 m. Nehatu soos esinevad ühed suuremad Atlantilise kliimaperioodi relikti - lääne-mõõkrohu kogumikud Eestis. Kaitseala on tähtis lindude rändepeatuspaik. Ala pindala on 1016,6 ha.
Kaitstavad loomaliigid: Haliaeetus albicilla, Circus aeruginosus, Tringaea, rändel Grus grus.
Kaitstav taimeliik: Cladium mariscus. (Keskkonnaekspertiis, 2000)Truumani(Kalevipoja)kivid; (Truumanni kivid)Mõõtmed: Rabakivi (Läänemaa KKT, 2002)
Suurem kivi: 10,7 x 8,0 x 5,5 m, üm 29,0 m
II kivi: 9,0x 8,2x 3,1 m, üm 27 m. (H. Viiding, 1986);
P= 11.4 m, L= 7.3 m, H= 5.1 m, Ü= 30 m.
Asukoht: Võnnussaare ps. Truumani talu. Silma LKA.Lõpre tammMõõtmed: Ü= 392 cm (1.3); H= 20 m. (maakat. andmed, Relve projekt);
Rahuldavas seisus. Ü= 400 cm (1.3); H= 20 m. (Eesti põlispuud. 1998 a andmed).
Asukoht: Lõpre talu. Matsalu LKMatsalu mõisa parkAsukoht: Matsalu külas Matsalu rahvuspargi territooriumil
Iseloomustus: Pargis kasvab Eesti jämedaim ja kõrgeim har. pöök. Ü= 325 cm (1,3). (H. Relve andmed 1998, Eesti põlispuud).Tammari tamm; (Tamm)Mõõtmed: Ü= 3,5 m, H= 18 (1964);
Ü = 2,3, H= 18 (1984);
Ü= 285 cm (1.3); H= 16 m. Heas seisus.(Eesti põlispuud. 1998 a andmed). Võsastunud. On "kandilise tüvega".
Asukoht: Oodmetsa metsavahi lähedal, Praegu Türni talu.Muriste tamm; (Tamm; Alt-Villemi tamm)Mõõtmed ja iseloomustus (T. Aasma, 2007): Ü= 428 cm (1,3 m); H= 18,5 m (40 m); Võra läbimõõt 24 m. Üldseisund rahuldav. Kagus tüvelt suurelt (kuni 4 m) koor maas. Koorekahjustusi ka mujal. Võra hargneb 2 m kõrguselt. Võras suhteliselt palju kuivanud oksi.
Mõõtmed: Ü= 210 cm (1,3), H= 25 m. (maakat. andmed, Relve projekt);
Rahuldavas seisus. Ü= 424 cm (1,3), H= 19 m. (Eesti põlispuud. 1998 a andmed).
Asukoht: Endise Varbla kolh. Paatsalu-Murmise tee ä., Alu talus. Objekt jääb eramaale. Kasvab Aldi talu hoovi servas väiksemal rohumaal. Ümbrus korrastatud. Lähima majani ligikaudu 30 m.Võlupe rändrahn; Artur Luha rahnRabakivi. 6,8x 5,5x 3,4m, üm 20,0m. (H. Viiding, 1986)
Asukoht: Ranna mnt.ääres.SkärestainMõõtmed: Rabakivi. 6,5x 6,0x 3,4 m. (H. Viiding, 1986)
P= 8.2 m, L= 5.6 m, H= 3.5 m, Ü= 22 m, maht 66 m3 (Kohava, 1988).Karusselja pärnMõõtmed: H 23 m (Läänemaa KKT, 2002);
Ü= 310 cm (1.3); H= 22 m. (maakat. andmed, Relve projekt);
Heas seisus. Ü= 300 cm (1.3); H= 23 m. (Eesti põlispuud. 1998 a andmed).
Asukoht: Karusselja mäel, Matsalu LKHariliku pöögi punaleheline vorm(3); (Matsalu pöögid)Matsalu kolmest punaselehisest pöögist on elujõulisena säilinud üks puu. Teisest puust on alles vaid känd ning kolmandast tüügas kõrgusega 6,5 m, mistõttu nendel puudel looduskaitseväärtust enam ei ole (T. Aasma 2008).
20.mail 2016 arvati kaitse alt välja kaks puud kolmest: ida- ja edelapoolsem.
Asukoht: Tuudi kolh. Matsalu küla pargis
2 puud hävinud (Stat. aruanne 2001).SuurallikasAsukoht: Prestvigi järve ääres
allikajärvKesselaiu maastikukaitsealaKaitseala eesmärk on haruldaste ja teadusliku väärtusega aluspõhja kivimite, ranna-astangu ja seal paikneva lookuusiku, haruldaste taimeliikide ja poollooduslike koosluste säilitamine ja kaitse.
Pank ja 60 ha metsa võeti kaitse alla juba 1938.a.'Laiul paiknes siis kuue taluga küla. Praegu elab saarel 1 pere.
Loodeosas paikneb 13 m kõrgune ja 800 m pikkune Kesse pank (Jaagarahu ja Jaani ladestu).
400 soontaimeliiki, millest 27 on kaitsealusedPaatsalu põlispuude grupp; end. Paatsalu parkAsukoht: Paatsalu külas, Paadremaa jõe vasakul kaldal Varbla-Vatla mnt. ääresNäärikivid (2rahnu)Mõõtmed: 3 rahnu. P. Kohava:
1) 6,3x 3,6x 2,7m, üm 16,2m
2) 6,4x 4,2x 2,6m, üm 16,8m
3) 3,1x 2,0x 1,8m, üm 8,3m (Läänemaa KKT, 2002)
1959 17.03 nr 25 aktiga kaitse alla võetud 1 rahn 5,0x - x3,0 m, ü=14,5 m
2 rahnu.
1) P= 6.4 m, L= 4.2 m, H= 2.6 m, Ü= 16.8 m.
2) P= 3.1 m, L= 3.9 m, H= 2.9 m, Ü= 8.3 m.
Suurim rahn: 5,0x 3,0 m, üm 14,5 m. (H. Viiding, 1986)
Asukoht: Nääri 22 talu. Matsalu LK.TõllukiviMõõtmed. 4,3x 4,0x 2,0m, üm 13,3m (H. Viiding, 1986)
Asukoht: Käina lahes, Orjaku "silmas".
Seoses maakerkega ei asu see kivi enam päris Orjaku silmas, vaid Orjaku loodetipus ja pigem Käina lahe rannas. Kivi on väga külastatav, sest jääb otse Orjaku roostikuraja äärde, mis on üks tore loodusõpperada (A.Miller, 2010).KirikukiviRabakivigraniit
"Kerkstain" "Eernstain" (kotkakivi)
Mõõtmed: Kõrgus 6,5 m. (H. Viiding, 1986);
P= 7.8 m, L= 7.3 m, H= 5.6 m, ümbermõõt 25-30 m.
Asukoht: Vormsi s. Norrby külast NNW suunas , rannavees, Kärkjal
Iseloomustus: Rahnu idaosas on 1851. a. veeseisu märkiv kriips. Nasva kadakadAsukoht: Tori pere karjamaalÜügu maastikukaitsealaÜügu maastikukaitseala asub Saare maakonnas Muhu vallas/saarel. Kaitseala on loodud 1959. aastal Muhu saare kõrgeima panga, panga all asuva allikasoo ja haruldaste taimeliikide (soohiilakas, müür-raunjalg) kaitseks. Ca 450 m pikkune pank asub 150 m kaugusel rannajoonest ja kujutab endast Limneamere murrutusjärsakut. Järsakus paljanduvad Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistiku dolomiidid. Panga kõrgus jalamilt on kuni 5,5 m. Üügu panga jalamilt voolab välja kaks langeallikat. Kaitseala pindala on 9,7 ha.
Kaitstavad taimeliigid: Asplenium ruta-muraria, Asplenium trichomanes, Herminium monorchis, Liparis loeselii, Ophrys insactifera, Orchis ustulata, Draba muralis, Hornungia petraea, Gymnadenia conopsea, Epipactis palustris, Dactylorhiza fuchsii, Dactylorhiza incarnata. (P. Kiristaja, 1998)Matsalu rahvusparkMatsalu rahvuspark asub Läänemaal Hanila, Lihula, Martna ja Ridala vallas. Kaitseala on loodud 1957. aastal lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade - Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste - Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks. Praeguse kaitseala piirides võeti esimese alana kaitse alla Matsalu lahe tervisemuda ala juba 1939. aastal. Looduskaitsealal on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Kaitseala pindala on 48860,3 ha, mis jaguneb lisaks piiranguvööndile 7 reservaadiks ning 20 sihtkaitsevööndiks.
Turism: 7 linnuvaatlustorni: Penijõe, Kloostri, Haeska, Suitsu, Jugasaare, Küdeva ja Keemu
3 matkarada:
1) Penijõe (5 km)
2) Salevere Salumägi (1,5 km)
3) Suitsu.
Majutus Penijõe ja Matsalu külalistemajas.
Pesitsevad liigid: Aquila pomarina, Bonasa bonasia, Botaurus stellaris, Chlidonias niger, Ciconia ciconia, Circus aeruginosus, Circus cyaneus, Circus pygargus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Falco columbarius, Gallinago media, Grus grus, Haliaeetus albicilla, Lanius collurio, Pernis apivorus, Porzana parva, Porzana porzana, Sterna albifrons, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix.
Läbirändajad: Anser erythropus, Branta leucopsis, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Falco peregrinus, Grus grus, Gavia arctica, Gavia stellata, Phalaropus lobatus, Pluvialis apricaria, Recurvirostra avosetta, Tringa glareola.
Teised kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Bufo calamita, Rana arvalis.
Kaitsealused taimeliigid: Cypripedium calceolus, Ostericum palustre. (K. Möller, 1998)Porsiku kadakadPorsiku kadakate kaitseala asub Läänemaal Hanila vallas. Kaitse all 1984. a-st. Porsiku talu karjamaal kasvab üle dekoratiivne puukujuliste kadakate grupp. Puude keskmine kõrgus on 8 m ja ümbermõõt 0,7 m. Võrad on enamasti püramiidsed. Kaitseala pindala on 2 ha.Haapsalu lossipark ja KrahviaedAsukoht: Haapsalu linn
Haapsalu lossipargi piir kulgeb mööda katastriüksuse Linnus (18301:005:0017) piiri.
Iseloomustus: Pargis kasvab Eesti kõrgeim läänepärn. H= 34,5 m. (H. Sander 1998; Eesti põlispuud). Vormsi maastikukaitsealaVormsi maastikukaitseala asub Läänemaal Vormsi vallas/saarel. Üheksast lahustükist koosnev kaitseala on loodud 1987. aastal Vormsi haruldaste ja omapäraste ning kergesti rikutavate loodusmaastike, piirkonnale iseloomulike ohustatud pärandkultuurmaastike ning haruldaste liikide (harilik muguljuur, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo neiuvaip, kärbesõis jt) kasvukohtade ja elupaikade (merikotkas) kaitseks. Kaitseala pindala on 2433,6 ha, millest maismaale jääb 1073,2 ha. Esimene kaitseala loodi Vormsil juba 1939. aastal, selleks oli Diby ranna tervisemuda ala.
Kaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 19. augusti 1987. a otsusega nr 212 «Rumpo taimestikukaitseala moodustamine» kaitse alla võetud Rumpo taimestikukaitseala baasil.Vahtrepa maastikukaitsealaKaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. a määrusega nr 165 «Kallaste maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsuse nr 70 «Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis» alusel kohaliku looduskaitse alla võetud Kallaste panga baasil.Puhtu-Laelatu looduskaitsealaPuhtu-Laelatu looduskaitseala asub Läänemaal Hanila vallas. 1939. a-l võeti kaitse alla Puhtu poolsaar ning loodi Virtsu-Puhtu tervisemuda ala. 1959. a-l loodi Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogiline keeluala. (osadel andmetel juba 1957, aga seal aktis juttu vaid Puhtu keelualast. Puhtu ps juba 1939-st kaitse all) Oma praegustes piirides alates 2003. a-st. Põhieesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning sealse vee- ja rannikulinnustiku elupaikade kaitse. Rannik on liigestatud madalate merelahtedega ning väikeste laidudega. Ranna ääres levivad roostikud ja rannarohumaad, sisemaa poole minnes tulevad puisniidud, kadastikud ja metsad. Kaitseala on oluline mitmete linnuliikide rändel. 1953. a-l loodi Puhtusse ornitoloogiajaam. Kaitseala üks silmapaistvamaid kooslusi on Laelatu puisniit. Tegu on väga liigirikka puisniiduga (> 400 soontaime ja 30 samblaliiki). Samuti kasvab seal rohkelt kaitstavaid taimi, esindatud on 2/3 Eestis kasvavatest orhideedest. Tähelepanu väärib ka Puhtus kasvav laialehine salumets. Kaitseala pindala on 2772,9 ha, sellest maismaad 873,2 ha.Hiiumaa laidude maastikukaitsealaHiiumaa laidude maastikukaitseala on loodud 1962. aastal Väinamere laidude kaitseks. Kaitseala laiendati 1971. ja 1998. aastal Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste (Salinõmme soolak) ja maastike ning laide ümbritseva mereala kaitseks. Suuremateks saarteks on Saarnaki (148 ha), Hanikatsi (85 ha) ja Vareslaid (31 ha). Saarte taimkattes on levinud niidud, kadastikud ja metsad. Hanikatsi laiul kasvab laialehine salumets (12 ha). Aastasadu inimeste poolt asustatud Saarnaki (alates 1564. a.) ja Hanikatsi (1623. a.) laiul enam püsiasustust ei ole. Kaitseala külastuskeskus asub Salinõmmes.
Pesitsevad linnuliigid: Cygnus cygnus, Crex crex, Recurvirostra avosetta, Sterna caspia.
Lisaks on registreeritud: Haliaetus albicilla, Pandion haliaetus, Gavia arctica, Podiceps griseigena, Botaurus stellaris, Cygnus columbianus, Anser erytropus, Circus cyaneus, Falco columbarius, Grus grus, Larus fuscus, Sterna sandvicensis, Columba oenas, Halichoerus grypus, Pusa hispida.
Kaitsealused taimeliigid: Scabiosa columbaria, Cardamine hirsuta, Viola elatior, Halimione pedunculata, Suaeda maritima, Polygonum oxyspermum, Herminium monorchis, Ophrys insectifera, Carex extensa, Porella cordeana, Petrogonium gracile. (Statistika, 1999)
Leitud kokku ligi 600 liiki soontaimi (Hanikatsi 444).
Salinõmme soolak: rand-soodahein, hall soolmalts: II kat, soolarohi, valge kastehein.
Laiud ja neid ümbritsev meri on peatuspaigaks 187 linnuliigile, pesitseb 82.Käina lahe-Kassari maastikukaitsealaKäina lahe-Kassari maastikukaitseala asub Hiiumaal Käina vallas. Juba 1939. aastal võeti kaitse alla Kassari ja Vaemla lahe tervisemudaalad. 1962. aastal moodustati kaks eraldi kaitseala: Kassari saare maastikukaitseala ja Käina lahe ornitoloogiline kaitseala. 1998. aastal moodustati nende põhjal üks ühine maastikukaitseala, mille eesmärgiks on kaitsta lindude rändepeatus- ja pesitsuskohta, Käina lahte ning Kassari poollooduslike kooslustega pärandkultuurmaastikku. Käina lahes leiduvad suured ravimuda varud, samuti pesitseb ja peatub seal palju linde, nagu merikotkas, naaskelnokk, hüüp, niidurüdi. Kassari saare maastikule on iseloomulikud kadastikud, rannaniidud ja liigirikkad aruniidud. Siin leidub rohkelt kaitsealuseid taimeliike nagu II kaitsekategooria veripunane koldrohi, tui-tähtpea, hall soolmalts, kaljukress ja mitmed käpalised. Kaitseala üldpindala on 5681,2 ha, sellest 2475,4 ha moodustab mereala.
I kat: merikotkas,
II kat: naaskelnokk, hüüp, niidurüdi
II kat taimed: liht-randpung, tui-tähtpea, balti sõrmkäpp, alpi litterhein, peen jänesekõrv
Pesitsevad liigid: Botaurus stellaris, Circus aeruginosus, Haliaeetus albicilla, Lanius collurio, Podiceps auritus, Porzana porzana, Recurvirostra avosetta, Sterna albifrons, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Tringa glareola.
Läbirändavad liigid: Branta leucopsis, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Grus grus, Pluvialis apricaria. (K. Möller, 1998)
Kaitsealused taimeliigid: Dactylorhiza fuchsii, Liparis loeselii. (Keskkonnaekspertiis, 1997; K. Möller, 1998)
Turism: Orjaku mäel linnuvaatlustorn. Õpperada: Orjakus saab täiendust pidevalt juurde, väliauditoorium Laisma silla lähedal Esiküla karjamaal. (M. Jeeser 2002)Rannaniidi pankade maastikukaitsealaRannaniidi pankade maastikukaitseala moodustatakse vääriselupaikade, looduse ja maastiku mitmekesisuse ning haruldaste liikide kaitseks.
Rannaniidi pangad asuvad Muhu saare kirdetipul. Objekt võeti kaitse alla 1959. aastal. Kaitseala väärtusteks on kohati silekaljuste vormidega rannikulähedased pangad, paljandub Jaagarahu lade (Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistiku biohermikehad). Pangad (5 tk) asuvad ca 1,5 km pikkusel maa-alal; pankade maksimaalne kõrgus on 3,5 m. Rannaniidi pangastikus avaldub kohati väga selgesti mandrijää kulutav toime. Üksikute biohermide pealispinnad on ümardatud ning osalt voolitud jää poolt silekaljudeks - vormideks, mis mujal Eestis on haruldased.
Kaitseala moodustatakse Eesti NSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959. a korralduse nr 331-k «Maastiku üksikelementide, dendraariumide ja katsekultuuride ning viljapuude ja viljapuuaedade riikliku kaitse alla võtmisest» baasil.Salajõe maastikukaitsealaSalajõe maastikukaitseala asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas. Läänemaa suurim, Salajõe karstiala, võeti kaitse alla 1964. a-l. 2001. a-l moodustati selle põhjal maastikukaitseala. Salajõe karstialal neeldub maa alla Sajajõe jõgi ning voolab maa all 1,3 km ulatuses. Neeldumisala on 600 m pikkune, 100 m laiune ja 7,5 m sügavune. Suurimad karstilehtrid on 50 m pikad ja 20 m laiad. Suurvee ajal on tõusuallika deebit üle 1000 l/s, kogu karstiallikate rühmaga ületab see aga üle 1600 l/s. Kaitseala pindala on 5,3 ha.Sarve maastikukaitsealaSarve maastikukaitseala asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Loodi 1973. a-l, praegustes piirides 1996. a-st. Sarve poolsaar hakkas mere alt vabanema Limneamere II staadiumil. Sarve poolsaare moodustab Siluri (Juuru lademe) lubjakividest aluspõhjaline kõvik. Suurim abs kõrgus on 12,7m ja suhtelised kõrgused küündivad kuni 4m-ni. Poolsaare keskosa on põllustatud, äärealadel valitsevad lookadastikud ja karjamaad. Lääneosa ilmestab Limneamere aegsete rannamoodustiste seeria. Kaitseala üheks väärtuseks on klibumuldadel kasvavad haruldased lookaasikud. Lahustükina olev Aruküla sihtkaitsevöönd väärib tähelepanu paljude kaitstavate orhideede kasvualana. Esindatud on näiteks täpiline ja kahkjaspunune sõrmkäpp, hall käpp, väike käopõll, harilik käoraamat jpt. Ka Sarve poolsaar on rikas kaitstavate liikide (tui-tähtpea, müür raunjalg ning mitmed käpalised) poolest.Silma looduskaitsealaSilma looduskaitseala asub Läänemaal Noarootsi, Ridala ja Lääne-Nigula vallas. Juba 1939. a-l loodi Haapsalu lahel tervisemuda ala, 1964. a-l võeti kaitse alla Kudani järv. Silma looduskaitseala loodi 1998. a-l jäänukjärvede, roostike ja rannaniitude ning seal peatuvate või pesitsevate lindude kaitseks. Kaitseala hõlmab Haapsalu lahe põhjaosa ning kunagi Noarootsit mandrist eraldanud Silmeni väina ala. Viimast markeerivad praegu kinnikasvavad lahesopid ja jäänukjärved. Kaitsealal on vaadeldud üle 200 linnuliigi (sh merikotkas, kalakotkas, must-toonekurg, sookurg, laululuik, väike-luik). Sügisrändel on korraga registreeritud kuni 100000 veelindu. Lisaks linnurikkusele jääb kaitsealale ravimuda ja kalakoelmud. Kaitstavatest taimedest on Silmal registreeritud mh käpalisi, lääne-mõõkrohtu ja rand-soodaheina. Kaitseala pindala on 4820,2 ha, sellest maismaal 3149 ha.
Turism: 3 linnuvaatlustorni ja 1 vaateplatvormVarbla laidude maastikukaitsealaKaitseala on moodustatud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 «Looduskaitse objektide kohta rajoonis» kaitse alla võetud Kuralaiu, Pihelgalaiu, Ranglaiu, Põntsilaiu, Kitselaiu, Kändmelaiu, Orikalaiu, Piiukaarelaiu, Selilaiu ja Pööriotsalaiu baasil. Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta» reorganiseeriti need kaitstavad objektid Varbla laidude kaitsealaks.PirnipuudObjekt hävinud. vanadus 1995 a (H.Rennu 03.2001)
Asukoht: end.Haava talu |