Database release:

SDF

NATURA 2000 - STANDARD DATA FORM

For Special Protection Areas (SPA),
Proposed Sites for Community Importance (pSCI),
Sites of Community Importance (SCI) and
for Special Areas of Conservation (SAC)

SITE	EE0040002
SITENAME	Väinamere

1. SITE IDENTIFICATION
2. SITE LOCATION
3. ECOLOGICAL INFORMATION
4. SITE DESCRIPTION
5. SITE PROTECTION STATUS
6. SITE MANAGEMENT
7. MAP OF THE SITE

1. SITE IDENTIFICATION

1.1 Type

1.2 Site code

EE0040002

1.3 Site name

Väinamere

1.4 First Compilation date

2004-04

1.5 Update date

2010-12

1.6 Respondent:

Name/Organisation:	Keskkonnaministeerium, Looduskaitse osakond
Address:
Email:

1.7 Site indication and designation / classification dates

Date site proposed as SCI:	2004-04
Date site confirmed as SCI:	2007-11
Date site designated as SAC:	2010-07
National legal reference of SAC designation:	Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a määrus nr 148 Käina lahe–Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri nr. Haapsalu raj. RSN TK otsus nr.267 Looduskaitse objektide nimekirja täpsustamine nr. Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrus nr 18 Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri nr. Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2005. a määrus nr 170 Rannaniidi pankade maastikukaitseala kaitse-eeskiri nr. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 156 Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a. määruse nr 176 «Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas» muutmine nr. VV 05. mai 1997. a määrus nr 94 Matsalu looduskaitseala kaitse--eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine nr. Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 176 Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas¹ nr. Vabariigi Valitsuse määrus 14. märtsi 1996. a. nr. 78 Osmussaare maastikukaitseala moodustamine, Osmussaare, Üügu ja Ohessaare maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiride kirjelduste kinnitamine nr. Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2006. a määrus nr 170 Vahtrepa maastikukaitseala kaitse-eeskiri nr. Keskkonnaministri 20. detsembri 2005. a määrus nr 78 "Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" nr. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a. määrus nr. 219 Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine nr. Vabariigi Valitsuse 26. aprilli 2001. a määrus nr 152 Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri nr. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 149 Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri nr. Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 1998. a määrus nr 243 Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine nr. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 154 Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas nr. Keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrus nr 33 "Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1" nr. Vabariigi Valitsuse 25. septembri 1998. a määrus nr 215 Silma looduskaitseala ning Lihula (kehtetu) ja Tilga maastikukaitsealade kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine nr. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2004. a määruse nr 184 "Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri" SELETUSKIRI nr. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 155 Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2006. a määruse nr 59 «Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas» muutmine nr. Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määrus nr 39 Nehatu looduskaitseala kaitse-eeskiri nr. Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2007. a määrus nr 90 Varbla laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri nr. Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 157 Vabariigi Valitsuse 8. septembri 2005. a määruse nr 233 «Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas» muutmine nr.

2. SITE LOCATION

2.1 Site-centre location [decimal degrees]:

Longitude:	23.212700
Latitude:	58.802000

2.2 Area [ha]

253958.9000

2.3 Marine area [%]

82.9500

2.4 Sitelength [km] (optional):

No information provided

2.5 Administrative region code and name

NUTS level 2 code	Region Name
EE00	Eesti

2.6 Biogeographical Region(s)

Boreal

(17.05 %)

Marine Baltic Sea

(82.95 %)

3. ECOLOGICAL INFORMATION

3.1 Habitat types present on the site and assessment for them

Annex I Habitat types						Site assessment
Code	PF	NP	Cover [ha]	Cave [number]	Data quality	A\|B\|C\|D	A\|B\|C
						Representativity	Relative Surface	Conservation	Global
1110			14670	0.00	M	C	C	B	B
1130			5578	0.00	M	A	A	B	B
1140			3429	0.00	M	C	A	B	B
1150	X		845	0.00	M	C	A	B	B
1160			6287	0.00	M	A	B	B	B
1170			2359	0.00	M	C	B	B	B
1210			102	0.00	M	B	A	A	A
1220			73	0.00	M	C	A	A	A
1230			3	0.00	M	A	B	A	B
1310			126	0.00	M	C	B	B	B
1620			734	0.00	M	C	B	B	B
1630	X		6071	0.00	M	C	A	B	A
1640			4	0.00	M	A	B	B	B
3260			0	0.00	M	C	C	C	C
4030			91	0.00	M	C	C	C	C
5130			914	0.00	M	C	B	B	B
6210			515	0.00	M	C	B	B	B
6270	X		570	0.00	M	C	C	B	C
6280	X		2108	0.00	M	C	A	B	A
6410			190	0.00	M	B	B	B	B
6430			773	0.00	M	B	C	B	B
6450			4402	0.00	M	A	A	B	A
6510			743	0.00	M	B	B	B	B
6530	X		392	0.00	M	C	B	B	A
7110	X		4	0.00	M	C	C	B	B
7160			5	0.00	M	A	C	B	C
7210	X		137	0.00	M	A	B	B	B
7220	X		0	0.00	M	B	C	B	B
7230			941	0.00	M	C	C	B	B
8210			3	0.00	M	A	B	A	B
9010	X		747	0.00	M	A	C	C	C
9020	X		1262	0.00	M	B	B	B	B
9050			3	0.00	M	B	C	B	C
9070			661	0.00	M	C	B	B	B
9080	X		3081	0.00	M	C	B	B	B
9180	X		3	0.00	M	C	C	B	B
91D0	X		12	0.00	M	C	C	B	B
91E0	X		4	0.00	M	C	C	C	C

PF: for the habitat types that can have a non-priority as well as a priority form (6210, 7130, 9430) enter "X" in the column PF to indicate the priority form.
NP: in case that a habitat type no longer exists in the site enter: x (optional)
Cover: decimal values can be entered
Caves: for habitat types 8310, 8330 (caves) enter the number of caves if estimated surface is not available.
Data quality: G = 'Good' (e.g. based on surveys); M = 'Moderate' (e.g. based on partial data with some extrapolation); P = 'Poor' (e.g. rough estimation)

3.2 Species referred to in Article 4 of Directive 2009/147/EC and listed in Annex II of Directive 92/43/EEC and site evaluation for them

Species					Population in the site						Site assessment
G	Code	Scientific Name	S	NP	T	Size		Unit	Cat.	D.qual.	A\|B\|C\|D	A\|B\|C
						Min	Max				Pop.	Con.	Iso.	Glo.
P	1617	Angelica palustris			p	300		i		M	B	C	B	B
F	1149	Cobitis taenia			p				C	P	C	B	B	C
F	1163	Cottus gobio			p				C	P	C	B	C	C
P	1902	Cypripedium calceolus			p	1000				M	B	B	C	B
P	1954	Dianthus arenarius			p				P	P	C	B	A	C
P	1381	Dicranum viride			p				R	P	B	B	C	B
P	1982	Encalypta mutica			p				P	P	A	B	A	B
I	1065	Euphydryas aurinia			p				R	P	C	A	B	A
M	1364	Halichoerus grypus			p	10	1000	i		M	A	B	C	B
I	1052	Hypodryas maturna			p				R	P	C	A	C	A
F	1099	Lampetra fluviatilis			p				V	P	C	C	C	C
P	1903	Liparis loeselii			p	100		i		M	A	B	B	B
M	1355	Lutra lutra			p				C	P	C	B	C	B
F	1145	Misgurnus fossilis			p				R	P	D
M	1318	Myotis dasycneme			p				P	P	C	B	C	A
M	1938	Phoca hispida botnica			p	501	1000	i		M	A	B	C	A
P	1493	Sisymbrium supinum			p				P	P	B	B	A	C
P	1437	Thesium ebracteatum			p				P	P	C	B	B	C
P	1988	Tortella rigens			p				R	P	A	B	A	A
I	1032	Unio crassus			p				P	P	C	B	C	B
I	1014	Vertigo angustior			p				R	P	B	B	C	A
I	1015	Vertigo genesii			p				R	P	B	B	C	B
I	1013	Vertigo geyeri			p				R	P	B	B	C	B

Group: A = Amphibians, B = Birds, F = Fish, I = Invertebrates, M = Mammals, P = Plants, R = Reptiles
S: in case that the data on species are sensitive and therefore have to be blocked for any public access enter: yes
NP: in case that a species is no longer present in the site enter: x (optional)
Type: p = permanent, r = reproducing, c = concentration, w = wintering (for plant and non-migratory species use permanent)
Unit: i = individuals, p = pairs or other units according to the Standard list of population units and codes in accordance with Article 12 and 17 reporting (see reference portal)
Abundance categories (Cat.): C = common, R = rare, V = very rare, P = present - to fill if data are deficient (DD) or in addition to population size information
Data quality: G = 'Good' (e.g. based on surveys); M = 'Moderate' (e.g. based on partial data with some extrapolation); P = 'Poor' (e.g. rough estimation); VP = 'Very poor' (use this category only, if not even a rough estimation of the population size can be made, in this case the fields for population size can remain empty, but the field "Abundance categories" has to be filled in)

3.3 Other important species of flora and fauna (optional)

Species					Population in the site				Motivation
Group	CODE	Scientific Name	S	NP	Size		Unit	Cat.	Species Annex		Other categories
					Min	Max		C\|R\|V\|P	IV	V	A	B	C	D
P		Asplenium ruta-muraria									X
P		Dactylorhiza baltica									X
P		Dactylorhiza fuchsii									X
P		Dactylorhiza incarnata									X
P		Dactylorhiza maculata									X
A		Dactylorhiza sp.									X
P		Daphne mezereum									X
P		Epipactis palustris									X
P		Gymnadenia conopsea									X
P		Herminium monorchis									X
P		Listera ovata									X
P		Lunaria rediviva									X
P		Neottia nidus-avis									X
P		Nymphaea alba									X
P		Nymphaea candida									X
P		Ophrys insectifera									X
P		Orchis mascula									X
P		Orchis militaris									X
P		Platanthera bifolia									X
P		Platanthera chlorantha									X
P		Potentilla fruticosa									X
P		Prunus spinosa									X
I		Sympecma paedisca									X
P		Tetragonolobus maritimus									X
P		Ulmus laevis									X
P		Viola elatior									X
P		Viola uliginosa									X

Group: A = Amphibians, B = Birds, F = Fish, Fu = Fungi, I = Invertebrates, L = Lichens, M = Mammals, P = Plants, R = Reptiles
CODE: for Birds, Annex IV and V species the code as provided in the reference portal should be used in addition to the scientific name
S: in case that the data on species are sensitive and therefore have to be blocked for any public access enter: yes
NP: in case that a species is no longer present in the site enter: x (optional)
Unit: i = individuals, p = pairs or other units according to the standard list of population units and codes in accordance with Article 12 and 17 reporting, (see reference portal)
Cat.: Abundance categories: C = common, R = rare, V = very rare, P = present
Motivation categories: IV, V: Annex Species (Habitats Directive), A: National Red List data; B: Endemics; C: International Conventions; D: other reasons

4. SITE DESCRIPTION

4.1 General site character

Habitat class	% Cover
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
N01	81.93
N07	2.98
N08	0.99
N09	5.96
N15	1.99
N16	4.17
N17	0.99
N19	0.99
Total Habitat Cover	1400.000000000001

Other Site Characteristics

Väinamere loodusala asub Lääne Eestis ning ala pindala on ca 254000 ha. Väinemere loodusalale jäävad paljud kaitstavad loodusobjektid, millest olulisemad on Matsalu rahvuspark, Silma looduskaitseala, Vormsi maastikukaitseala, Väinamere hoiuala, Selgrahu, Pujuderahu, Kadakalaiu hallhülge püsielupaik, Vahtrepa maastikukaitseala, Sarve maastikukaitseala, Hiiumaa laidude maastikukaitseala, Käina lahe-Kassari maastikukaitseala, Kesselaiu maastikukaitseala, Puhtu-Laelatu looduskaitseala, Nehatu looduskaitseala, Varbla laidude maastikukaitseala. Loodusala on suur mere- ja rannikuelupaikade kompleks, mis hõlmab enda alla osaliselt Lääne-Eesti maismaa rannikuala, Hiiumaa ja Muhumaa läänerannikuid ja vahepealse mereala. Tegemist on rändlindude Ida-Atlandi rändetee osaga, kus peatub tuhandeid veelinde. Looduse elurikkus on loodusalal tihedalt seotud traditsioonilise maakasutusega, eriti poollooduslike rohumaade niitmise ja karjatamisega. Loodusala esinduslikumaks osaks on rahvusvahelise tähtsusega Matsalu rahvuspark, mis on moodustatud lindude rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade ja Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere kaitseks. Lisaks ohustatud poollooduslike koosluste - Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks. Rahvuspargis on registreeritud on 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Ala esinduslikkuse tõttu jääb loodusalale neli Ramsari ala (Matsalu rahvuspark, Puhtu-Laelatu ja Nehatu looduskaitseala, Hiiumaa laiud ja Käina laht ning Haapsalu-Noarootsi ala).

4.2 Quality and importance

Väinamere loodusala on Eesti üks kõige olulisemaid looduskomplekse. Alal kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad (1110), jõgede lehtersuudmed (1130), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), soolakulised muda- ja liivarannad (1310), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0). Väga esinduslikus ja mitmekesises loodusmaastikus on hea kasvu-, ja elupaiga leidnud hallhüljes (Halichoerus grypus), saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), viigerhüljes (Phoca hispida bottnica), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), emaputk (Angelica palustris), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius), roheline kaksikhammas (Dicranum viride), könt-tanukas (Encalypta mutica), soohiilakas (Liparis loeselii), madal unilook (Sisymbrium supinum), püst-linalehik (Thesium ebracteatum), jäik keerdsammal (Tortella rigens), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), väike pisitigu (Vertigo genesii) ja luha-pisitigu (Vertigo geyeri).Nehatu looduskaitsealaNehatu looduskaitseala asub Lääne- ja Pärnumaal Hanila ja Varbla vallas. Nehatu soo võeti kaitse alla 1957. aastal. Kaitseala on loodud Nehatu soo, praeguste ja endiste merelahtede roostike ning vee- ja rannikulinnustiku kaitseks. Nehatu soo on kujunenud endise merelahe kinnikasvamise tagajärjel umbes 4500 aastat tagasi. Seal leidub väikseid reliktseid madalaveelisi jäänukjärvi. Soopinna kõrgus on 2,5-3,8 m. Nehatu soos esinevad ühed suuremad Atlantilise kliimaperioodi relikti - lääne-mõõkrohu kogumikud Eestis. Kaitseala on tähtis lindude rändepeatuspaik. Ala pindala on 1016,6 ha. Kaitstavad loomaliigid: Haliaeetus albicilla, Circus aeruginosus, Tringaea, rändel Grus grus. Kaitstav taimeliik: Cladium mariscus. (Keskkonnaekspertiis, 2000)Truumani(Kalevipoja)kivid; (Truumanni kivid)Mõõtmed: Rabakivi (Läänemaa KKT, 2002) Suurem kivi: 10,7 x 8,0 x 5,5 m, üm 29,0 m II kivi: 9,0x 8,2x 3,1 m, üm 27 m. (H. Viiding, 1986); P= 11.4 m, L= 7.3 m, H= 5.1 m, Ü= 30 m. Asukoht: Võnnussaare ps. Truumani talu. Silma LKA.Lõpre tammMõõtmed: Ü= 392 cm (1.3); H= 20 m. (maakat. andmed, Relve projekt); Rahuldavas seisus. Ü= 400 cm (1.3); H= 20 m. (Eesti põlispuud. 1998 a andmed). Asukoht: Lõpre talu. Matsalu LKMatsalu mõisa parkAsukoht: Matsalu külas Matsalu rahvuspargi territooriumil Iseloomustus: Pargis kasvab Eesti jämedaim ja kõrgeim har. pöök. Ü= 325 cm (1,3). (H. Relve andmed 1998, Eesti põlispuud).Tammari tamm; (Tamm)Mõõtmed: Ü= 3,5 m, H= 18 (1964); Ü = 2,3, H= 18 (1984); Ü= 285 cm (1.3); H= 16 m. Heas seisus.(Eesti põlispuud. 1998 a andmed). Võsastunud. On "kandilise tüvega". Asukoht: Oodmetsa metsavahi lähedal, Praegu Türni talu.Muriste tamm; (Tamm; Alt-Villemi tamm)Mõõtmed ja iseloomustus (T. Aasma, 2007): Ü= 428 cm (1,3 m); H= 18,5 m (40 m); Võra läbimõõt 24 m. Üldseisund rahuldav. Kagus tüvelt suurelt (kuni 4 m) koor maas. Koorekahjustusi ka mujal. Võra hargneb 2 m kõrguselt. Võras suhteliselt palju kuivanud oksi. Mõõtmed: Ü= 210 cm (1,3), H= 25 m. (maakat. andmed, Relve projekt); Rahuldavas seisus. Ü= 424 cm (1,3), H= 19 m. (Eesti põlispuud. 1998 a andmed). Asukoht: Endise Varbla kolh. Paatsalu-Murmise tee ä., Alu talus. Objekt jääb eramaale. Kasvab Aldi talu hoovi servas väiksemal rohumaal. Ümbrus korrastatud. Lähima majani ligikaudu 30 m.Võlupe rändrahn; Artur Luha rahnRabakivi. 6,8x 5,5x 3,4m, üm 20,0m. (H. Viiding, 1986) Asukoht: Ranna mnt.ääres.SkärestainMõõtmed: Rabakivi. 6,5x 6,0x 3,4 m. (H. Viiding, 1986) P= 8.2 m, L= 5.6 m, H= 3.5 m, Ü= 22 m, maht 66 m3 (Kohava, 1988).Karusselja pärnMõõtmed: H 23 m (Läänemaa KKT, 2002); Ü= 310 cm (1.3); H= 22 m. (maakat. andmed, Relve projekt); Heas seisus. Ü= 300 cm (1.3); H= 23 m. (Eesti põlispuud. 1998 a andmed). Asukoht: Karusselja mäel, Matsalu LKHariliku pöögi punaleheline vorm(3); (Matsalu pöögid)Matsalu kolmest punaselehisest pöögist on elujõulisena säilinud üks puu. Teisest puust on alles vaid känd ning kolmandast tüügas kõrgusega 6,5 m, mistõttu nendel puudel looduskaitseväärtust enam ei ole (T. Aasma 2008). 20.mail 2016 arvati kaitse alt välja kaks puud kolmest: ida- ja edelapoolsem. Asukoht: Tuudi kolh. Matsalu küla pargis 2 puud hävinud (Stat. aruanne 2001).SuurallikasAsukoht: Prestvigi järve ääres allikajärvKesselaiu maastikukaitsealaKaitseala eesmärk on haruldaste ja teadusliku väärtusega aluspõhja kivimite, ranna-astangu ja seal paikneva lookuusiku, haruldaste taimeliikide ja poollooduslike koosluste säilitamine ja kaitse. Pank ja 60 ha metsa võeti kaitse alla juba 1938.a.'Laiul paiknes siis kuue taluga küla. Praegu elab saarel 1 pere. Loodeosas paikneb 13 m kõrgune ja 800 m pikkune Kesse pank (Jaagarahu ja Jaani ladestu). 400 soontaimeliiki, millest 27 on kaitsealusedPaatsalu põlispuude grupp; end. Paatsalu parkAsukoht: Paatsalu külas, Paadremaa jõe vasakul kaldal Varbla-Vatla mnt. ääresNäärikivid (2rahnu)Mõõtmed: 3 rahnu. P. Kohava: 1) 6,3x 3,6x 2,7m, üm 16,2m 2) 6,4x 4,2x 2,6m, üm 16,8m 3) 3,1x 2,0x 1,8m, üm 8,3m (Läänemaa KKT, 2002) 1959 17.03 nr 25 aktiga kaitse alla võetud 1 rahn 5,0x - x3,0 m, ü=14,5 m 2 rahnu. 1) P= 6.4 m, L= 4.2 m, H= 2.6 m, Ü= 16.8 m. 2) P= 3.1 m, L= 3.9 m, H= 2.9 m, Ü= 8.3 m. Suurim rahn: 5,0x 3,0 m, üm 14,5 m. (H. Viiding, 1986) Asukoht: Nääri 22 talu. Matsalu LK.TõllukiviMõõtmed. 4,3x 4,0x 2,0m, üm 13,3m (H. Viiding, 1986) Asukoht: Käina lahes, Orjaku "silmas". Seoses maakerkega ei asu see kivi enam päris Orjaku silmas, vaid Orjaku loodetipus ja pigem Käina lahe rannas. Kivi on väga külastatav, sest jääb otse Orjaku roostikuraja äärde, mis on üks tore loodusõpperada (A.Miller, 2010).KirikukiviRabakivigraniit "Kerkstain" "Eernstain" (kotkakivi) Mõõtmed: Kõrgus 6,5 m. (H. Viiding, 1986); P= 7.8 m, L= 7.3 m, H= 5.6 m, ümbermõõt 25-30 m. Asukoht: Vormsi s. Norrby külast NNW suunas , rannavees, Kärkjal Iseloomustus: Rahnu idaosas on 1851. a. veeseisu märkiv kriips. Nasva kadakadAsukoht: Tori pere karjamaalÜügu maastikukaitsealaÜügu maastikukaitseala asub Saare maakonnas Muhu vallas/saarel. Kaitseala on loodud 1959. aastal Muhu saare kõrgeima panga, panga all asuva allikasoo ja haruldaste taimeliikide (soohiilakas, müür-raunjalg) kaitseks. Ca 450 m pikkune pank asub 150 m kaugusel rannajoonest ja kujutab endast Limneamere murrutusjärsakut. Järsakus paljanduvad Jaagarahu lademe Kesselaiu kihistiku dolomiidid. Panga kõrgus jalamilt on kuni 5,5 m. Üügu panga jalamilt voolab välja kaks langeallikat. Kaitseala pindala on 9,7 ha. Kaitstavad taimeliigid: Asplenium ruta-muraria, Asplenium trichomanes, Herminium monorchis, Liparis loeselii, Ophrys insactifera, Orchis ustulata, Draba muralis, Hornungia petraea, Gymnadenia conopsea, Epipactis palustris, Dactylorhiza fuchsii, Dactylorhiza incarnata. (P. Kiristaja, 1998)Matsalu rahvusparkMatsalu rahvuspark asub Läänemaal Hanila, Lihula, Martna ja Ridala vallas. Kaitseala on loodud 1957. aastal lindude rahvusvahelise tähtsusega rändepeatus-, pesitsus-, toitumis- ja sulgimispaikade - Matsalu lahe ja roostike ning saarterikka Väinamere ala kaitseks, samuti ohustatud poollooduslike koosluste - Kasari jõe suudmeala luhaniitude ning piirkonnale iseloomulike ranna- ja puisniitude taastamiseks ja säilitamiseks. Praeguse kaitseala piirides võeti esimese alana kaitse alla Matsalu lahe tervisemuda ala juba 1939. aastal. Looduskaitsealal on registreeritud 275 linnu-, 49 kala- ja 47 imetajaliiki ning 772 liiki soontaimi. Kaitseala pindala on 48860,3 ha, mis jaguneb lisaks piiranguvööndile 7 reservaadiks ning 20 sihtkaitsevööndiks. Turism: 7 linnuvaatlustorni: Penijõe, Kloostri, Haeska, Suitsu, Jugasaare, Küdeva ja Keemu 3 matkarada: 1) Penijõe (5 km) 2) Salevere Salumägi (1,5 km) 3) Suitsu. Majutus Penijõe ja Matsalu külalistemajas. Pesitsevad liigid: Aquila pomarina, Bonasa bonasia, Botaurus stellaris, Chlidonias niger, Ciconia ciconia, Circus aeruginosus, Circus cyaneus, Circus pygargus, Crex crex, Dendrocopus leucotos, Falco columbarius, Gallinago media, Grus grus, Haliaeetus albicilla, Lanius collurio, Pernis apivorus, Porzana parva, Porzana porzana, Sterna albifrons, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Sylvia nisoria, Tetrao tetrix. Läbirändajad: Anser erythropus, Branta leucopsis, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Falco peregrinus, Grus grus, Gavia arctica, Gavia stellata, Phalaropus lobatus, Pluvialis apricaria, Recurvirostra avosetta, Tringa glareola. Teised kaitsealused loomaliigid: Lutra lutra, Bufo calamita, Rana arvalis. Kaitsealused taimeliigid: Cypripedium calceolus, Ostericum palustre. (K. Möller, 1998)Porsiku kadakadPorsiku kadakate kaitseala asub Läänemaal Hanila vallas. Kaitse all 1984. a-st. Porsiku talu karjamaal kasvab üle dekoratiivne puukujuliste kadakate grupp. Puude keskmine kõrgus on 8 m ja ümbermõõt 0,7 m. Võrad on enamasti püramiidsed. Kaitseala pindala on 2 ha.Haapsalu lossipark ja KrahviaedAsukoht: Haapsalu linn Haapsalu lossipargi piir kulgeb mööda katastriüksuse Linnus (18301:005:0017) piiri. Iseloomustus: Pargis kasvab Eesti kõrgeim läänepärn. H= 34,5 m. (H. Sander 1998; Eesti põlispuud). Vormsi maastikukaitsealaVormsi maastikukaitseala asub Läänemaal Vormsi vallas/saarel. Üheksast lahustükist koosnev kaitseala on loodud 1987. aastal Vormsi haruldaste ja omapäraste ning kergesti rikutavate loodusmaastike, piirkonnale iseloomulike ohustatud pärandkultuurmaastike ning haruldaste liikide (harilik muguljuur, kahkjaspunane sõrmkäpp, soo neiuvaip, kärbesõis jt) kasvukohtade ja elupaikade (merikotkas) kaitseks. Kaitseala pindala on 2433,6 ha, millest maismaale jääb 1073,2 ha. Esimene kaitseala loodi Vormsil juba 1939. aastal, selleks oli Diby ranna tervisemuda ala. Kaitseala on moodustatud Haapsalu Rajooni RSN Täitevkomitee 19. augusti 1987. a otsusega nr 212 «Rumpo taimestikukaitseala moodustamine» kaitse alla võetud Rumpo taimestikukaitseala baasil.Vahtrepa maastikukaitsealaKaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 28. juuli 1998. a määrusega nr 165 «Kallaste maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsuse nr 70 «Looduskaitse kindlustamisest Hiiumaa rajoonis» alusel kohaliku looduskaitse alla võetud Kallaste panga baasil.Puhtu-Laelatu looduskaitsealaPuhtu-Laelatu looduskaitseala asub Läänemaal Hanila vallas. 1939. a-l võeti kaitse alla Puhtu poolsaar ning loodi Virtsu-Puhtu tervisemuda ala. 1959. a-l loodi Virtsu-Laelatu-Puhtu botaanilis-zooloogiline keeluala. (osadel andmetel juba 1957, aga seal aktis juttu vaid Puhtu keelualast. Puhtu ps juba 1939-st kaitse all) Oma praegustes piirides alates 2003. a-st. Põhieesmärk on looduslike ja poollooduslike koosluste ning sealse vee- ja rannikulinnustiku elupaikade kaitse. Rannik on liigestatud madalate merelahtedega ning väikeste laidudega. Ranna ääres levivad roostikud ja rannarohumaad, sisemaa poole minnes tulevad puisniidud, kadastikud ja metsad. Kaitseala on oluline mitmete linnuliikide rändel. 1953. a-l loodi Puhtusse ornitoloogiajaam. Kaitseala üks silmapaistvamaid kooslusi on Laelatu puisniit. Tegu on väga liigirikka puisniiduga (> 400 soontaime ja 30 samblaliiki). Samuti kasvab seal rohkelt kaitstavaid taimi, esindatud on 2/3 Eestis kasvavatest orhideedest. Tähelepanu väärib ka Puhtus kasvav laialehine salumets. Kaitseala pindala on 2772,9 ha, sellest maismaad 873,2 ha.Hiiumaa laidude maastikukaitsealaHiiumaa laidude maastikukaitseala on loodud 1962. aastal Väinamere laidude kaitseks. Kaitseala laiendati 1971. ja 1998. aastal Hiiumaa kaguranniku iseloomulike koosluste (Salinõmme soolak) ja maastike ning laide ümbritseva mereala kaitseks. Suuremateks saarteks on Saarnaki (148 ha), Hanikatsi (85 ha) ja Vareslaid (31 ha). Saarte taimkattes on levinud niidud, kadastikud ja metsad. Hanikatsi laiul kasvab laialehine salumets (12 ha). Aastasadu inimeste poolt asustatud Saarnaki (alates 1564. a.) ja Hanikatsi (1623. a.) laiul enam püsiasustust ei ole. Kaitseala külastuskeskus asub Salinõmmes. Pesitsevad linnuliigid: Cygnus cygnus, Crex crex, Recurvirostra avosetta, Sterna caspia. Lisaks on registreeritud: Haliaetus albicilla, Pandion haliaetus, Gavia arctica, Podiceps griseigena, Botaurus stellaris, Cygnus columbianus, Anser erytropus, Circus cyaneus, Falco columbarius, Grus grus, Larus fuscus, Sterna sandvicensis, Columba oenas, Halichoerus grypus, Pusa hispida. Kaitsealused taimeliigid: Scabiosa columbaria, Cardamine hirsuta, Viola elatior, Halimione pedunculata, Suaeda maritima, Polygonum oxyspermum, Herminium monorchis, Ophrys insectifera, Carex extensa, Porella cordeana, Petrogonium gracile. (Statistika, 1999) Leitud kokku ligi 600 liiki soontaimi (Hanikatsi 444). Salinõmme soolak: rand-soodahein, hall soolmalts: II kat, soolarohi, valge kastehein. Laiud ja neid ümbritsev meri on peatuspaigaks 187 linnuliigile, pesitseb 82.Käina lahe-Kassari maastikukaitsealaKäina lahe-Kassari maastikukaitseala asub Hiiumaal Käina vallas. Juba 1939. aastal võeti kaitse alla Kassari ja Vaemla lahe tervisemudaalad. 1962. aastal moodustati kaks eraldi kaitseala: Kassari saare maastikukaitseala ja Käina lahe ornitoloogiline kaitseala. 1998. aastal moodustati nende põhjal üks ühine maastikukaitseala, mille eesmärgiks on kaitsta lindude rändepeatus- ja pesitsuskohta, Käina lahte ning Kassari poollooduslike kooslustega pärandkultuurmaastikku. Käina lahes leiduvad suured ravimuda varud, samuti pesitseb ja peatub seal palju linde, nagu merikotkas, naaskelnokk, hüüp, niidurüdi. Kassari saare maastikule on iseloomulikud kadastikud, rannaniidud ja liigirikkad aruniidud. Siin leidub rohkelt kaitsealuseid taimeliike nagu II kaitsekategooria veripunane koldrohi, tui-tähtpea, hall soolmalts, kaljukress ja mitmed käpalised. Kaitseala üldpindala on 5681,2 ha, sellest 2475,4 ha moodustab mereala. I kat: merikotkas, II kat: naaskelnokk, hüüp, niidurüdi II kat taimed: liht-randpung, tui-tähtpea, balti sõrmkäpp, alpi litterhein, peen jänesekõrv Pesitsevad liigid: Botaurus stellaris, Circus aeruginosus, Haliaeetus albicilla, Lanius collurio, Podiceps auritus, Porzana porzana, Recurvirostra avosetta, Sterna albifrons, Sterna hirundo, Sterna paradisaea, Tringa glareola. Läbirändavad liigid: Branta leucopsis, Cygnus columbianus, Cygnus cygnus, Grus grus, Pluvialis apricaria. (K. Möller, 1998) Kaitsealused taimeliigid: Dactylorhiza fuchsii, Liparis loeselii. (Keskkonnaekspertiis, 1997; K. Möller, 1998) Turism: Orjaku mäel linnuvaatlustorn. Õpperada: Orjakus saab täiendust pidevalt juurde, väliauditoorium Laisma silla lähedal Esiküla karjamaal. (M. Jeeser 2002)Salajõe maastikukaitsealaSalajõe maastikukaitseala asub Läänemaal Lääne-Nigula vallas. Läänemaa suurim, Salajõe karstiala, võeti kaitse alla 1964. a-l. 2001. a-l moodustati selle põhjal maastikukaitseala. Salajõe karstialal neeldub maa alla Sajajõe jõgi ning voolab maa all 1,3 km ulatuses. Neeldumisala on 600 m pikkune, 100 m laiune ja 7,5 m sügavune. Suurimad karstilehtrid on 50 m pikad ja 20 m laiad. Suurvee ajal on tõusuallika deebit üle 1000 l/s, kogu karstiallikate rühmaga ületab see aga üle 1600 l/s. Kaitseala pindala on 5,3 ha.Sarve maastikukaitsealaSarve maastikukaitseala asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Loodi 1973. a-l, praegustes piirides 1996. a-st. Sarve poolsaar hakkas mere alt vabanema Limneamere II staadiumil. Sarve poolsaare moodustab Siluri (Juuru lademe) lubjakividest aluspõhjaline kõvik. Suurim abs kõrgus on 12,7m ja suhtelised kõrgused küündivad kuni 4m-ni. Poolsaare keskosa on põllustatud, äärealadel valitsevad lookadastikud ja karjamaad. Lääneosa ilmestab Limneamere aegsete rannamoodustiste seeria. Kaitseala üheks väärtuseks on klibumuldadel kasvavad haruldased lookaasikud. Lahustükina olev Aruküla sihtkaitsevöönd väärib tähelepanu paljude kaitstavate orhideede kasvualana. Esindatud on näiteks täpiline ja kahkjaspunune sõrmkäpp, hall käpp, väike käopõll, harilik käoraamat jpt. Ka Sarve poolsaar on rikas kaitstavate liikide (tui-tähtpea, müür raunjalg ning mitmed käpalised) poolest.Silma looduskaitsealaSilma looduskaitseala asub Läänemaal Noarootsi, Ridala ja Lääne-Nigula vallas. Juba 1939. a-l loodi Haapsalu lahel tervisemuda ala, 1964. a-l võeti kaitse alla Kudani järv. Silma looduskaitseala loodi 1998. a-l jäänukjärvede, roostike ja rannaniitude ning seal peatuvate või pesitsevate lindude kaitseks. Kaitseala hõlmab Haapsalu lahe põhjaosa ning kunagi Noarootsit mandrist eraldanud Silmeni väina ala. Viimast markeerivad praegu kinnikasvavad lahesopid ja jäänukjärved. Kaitsealal on vaadeldud üle 200 linnuliigi (sh merikotkas, kalakotkas, must-toonekurg, sookurg, laululuik, väike-luik). Sügisrändel on korraga registreeritud kuni 100000 veelindu. Lisaks linnurikkusele jääb kaitsealale ravimuda ja kalakoelmud. Kaitstavatest taimedest on Silmal registreeritud mh käpalisi, lääne-mõõkrohtu ja rand-soodaheina. Kaitseala pindala on 4820,2 ha, sellest maismaal 3149 ha. Turism: 3 linnuvaatlustorni ja 1 vaateplatvormVarbla laidude maastikukaitsealaKaitseala on moodustatud Pärnu Rajooni TSN Täitevkomitee 27. septembri 1976. a otsusega nr 253 «Looduskaitse objektide kohta rajoonis» kaitse alla võetud Kuralaiu, Pihelgalaiu, Ranglaiu, Põntsilaiu, Kitselaiu, Kändmelaiu, Orikalaiu, Piiukaarelaiu, Selilaiu ja Pööriotsalaiu baasil. Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 «Kohaliku tähtsusega looduskaitse objektide kohta» reorganiseeriti need kaitstavad objektid Varbla laidude kaitsealaks.PirnipuudObjekt hävinud. vanadus 1995 a (H.Rennu 03.2001) Asukoht: end.Haava talu

4.3 Threats, pressures and activities with impacts on the site

The most important impacts and activities with high effect on the site

Negative Impacts
Rank	Threats and pressures [code]	Pollution (optional) [code]	inside/outside [i\|o\|b]
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i
L	A08		i
M	E03.01		i
L	G01.03		i
L	H		o
L	H		i
L	H01		i
L	H01		o
L	J02.07		o
L	J02.07		i
M	K02.02		i
L	K02.03		o
L	K02.03		i

Positive Impacts
Rank	Activities, management [code]	Pollution (optional) [code]	inside/outside [i\|o\|b]
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i
H	A03		i
H	A04		i
L	D05		i
L	F02.01		i
L	F03.01		i
L	G03		i

Rank: H = high, M = medium, L = low
Pollution: N = Nitrogen input, P = Phosphor/Phosphate input, A = Acid input/acidification,
T = toxic inorganic chemicals, O = toxic organic chemicals, X = Mixed pollutions
i = inside, o = outside, b = both

4.4 Ownership (optional)

Type		[%]
Public	National/Federal	680.4000000000002
	State/Province	0
	Local/Municipal	0
	Any Public	0
Joint or Co-Ownership		0
Private		0
Unknown		0
sum		680.4000000000002

4.5 Documentation (optional)

Kasutatud kirjandus: Aaloe, A. 1960. Üügu pank. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 146-147; Aaloe, A. 1960. Salevere Salumägi. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 149. Aaloe, A. 1960. Kirbla astang. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 147-148; Aaloe, A. 1967. Retk Kõinastu laiule. Eesti Loodus 7, lk 443-447; Aun, M. 1975. Noarootsi poolsaar. Lõputöö. TÜ GI; Erm, V., Rannak, L., Sõrmus, I., Schtschukina, I. 1970. Väinamere kalastik. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 61-82; Hermann, U. 1970. Kuidas Virtsu sai poolsaareks. Eesti Loodus 1, lk 14-16; Heinsalu, Ü. 1984. Salajõgi. Eesti Loodus 12, lk 792-795. Järvekülg, A. 1970. Väinamere põhjaloomastik. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 42-60; Leito, A., Leito, T. 1991. Hiiumaa laidude linnustikust. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVI . Ettekannete teesid. Tartu, lk 39-40; Eichwald, K. 1960. Harilaid. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn,102-103; Hermann, U. 1983. Saastna. Eesti Loodus 1, lk 52-55; Klaamann, E. 1962. Saastna "kassikullast". Eesti Loodus 3, lk 166-167; Kaljuste, T. 1982. Kessulaiu lootaimkattest. Kursusetöö. TÜ BÖI arhiiv; Karu, E.-M. 1983. Rumpo taimestikukaitseala maastikuline iseloomustus. Lõputöö. TÜ GI; Kerna, J. 1993. Kõinastu laiu ning Koipse ja Rammu saare võrdlev maastikuline iseloomustus. Lõputöö. TÜ GI; Kirss, I., Rattiste, K. 1982. Haudelinnustik ja kajaklaste pesitsusökoloogia Kõbaja laiul. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd III. Valgus. Tallinn, lk 109-128; Kull, T., Truus, L. 2000. Kessulaiu käpalised. Ööviiul 4, Eesti Orhideekaitse Klubi ajakiri, lk 13-14; Kuusk, Y. 1985. Kesselaiu maastikuline ja asustus-ajalooline iseloomustus. Lõputöö. TÜ GI; Lokk, D. 1998. Lääne-Eesti salumetsade (Hanikatsi, Kübassaare, Abruka, Kõinastu) taimkatte analüüs. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Lutt, J. 1979. Väinamere põhjasetted. Eesti Loodus 1, lk 38-4; Mander, E. 1977. Ullutu laiu ja Pivarootsi laidude füüsilis-geograafiline iseloomustus. Lõputöö. TÜ GI; Mardiste, H. 1970. Väinameri. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 7-16; Martin, G. 2000. Phytobenthic communities of the Gulf of Riga and the inner Sea of the West-Estonian archipelago. Doktoritöö. TÜ BÖI arhiiv; Martin, L., Piin, T., Virolainen, V., Martin, J., Hödrejärv, H. 1991. Samblike kaitseala Rumpo poolsaarel Vormsil. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVI. Ettekannete teesid. Tartu, lk 15-21; Metsaorg, K.1985. Paatsalu laidude haudelinnud. Eesti Loodus 1, lk 39-4; Miidel, A. 1998. Noarootsi kerkib merest. Eesti Loodus 4, lk 189-190; Mäemets, K. 1993. Luiteliivade metsastamise tulemustest Harilaiu poolsaarel. Lõputöö. EPMÜ Metsandusinstituut; Mägi, M. 1997. Hiiumaa laidude floora ja vegetatsioon. Magistritöö TÜ BÖI arhiiv; Mägi, M. 1995. Ülevaade Hiiumaa laidude (Ahelaid, Kõverlaid, Kõrgelaid, Vareslaid) taimestikust ja taimkattest. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Ojaste, I. 1998. Silma looduskaitseala:uus ja omanäoline Läänemaa. Eesti Loodus 5-6, lk 233; Orav, H. 1997. Harilaiu taimestikuline iseloomustus. TPÜ Geoökoloogia õppetool. Kursusetöö; Orviku K. 1930. Metsküla luitestikus. Loodusevaatleja I; Paade, E. 1958. Suure ja Väikese väina laidude taimkate. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Parmasto, E. 1966. Matk ürgmetsa. Eesti Loodus 2, lk 111-112; Pastak, E. 1935. Harilaiu taimkate. Loodusuurijate Seltsi Aruanded, lk 42; Perens, H. 1996. Üügu-Kessulaiu pangad - geoloogiline võti siluri ajastust. Eesti Loodus 5-6, lk 180-182; Ratas,U., Puurmann, E., Kokovkin, T. 1996. Long-term changes in insular landscapes on the example of Vohilaid, Estonia. Estonia Geographical studies. Estonian Academy Publishers. Tallinn, lk 90-106; Ratas, U. 1981. Pilk laidude arengulukku. Eesti Loodus 10, lk 633-648; Ratas, U., Puurmann, E. 1993. Kui meri taganeb. Eesti Loodus 10, lk 242; Rebassoo, H.1961. Hiiumaa laidude taimkattest. ELUS Aastaraamat 53.kd. Tartu, lk 95-11; Tiik, E. 1970. Saared ja laiud Hiiumaa ümber. Eesti Loodus 9, lk 525-527; Trass, H. 1963. Tundrataim Vormsil. Eesti Loodus 2, lk 113-115. Sepp, U. 1970. Laiud, rahud, kared ja nasvad. Eesti Loodus 5, lk 324-330; Sepp, U.1968. Nature on Tauksi Island. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd I (vene k). Valgus. Talinn. Tokko, U., Roosaluste, E. 1996. Muhu saare floora ja selle analüüs. ELUS Aastaraamat, 77 kd. TA kirjastus. Tallinn, lk 77-105; Trei, T. 1970. Väinamere põhjataimestik Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 27-41. Tiik, E. 1970. Saared ja laiud Hiiumaa ümber. Eesti Loodus 9, lk 525-527; Villems, H. 1992. Kesselaiu ja Koorunõmme loometsad. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv. Puhtu: Autorite kollektiiv. 1970. Puhtu laiu selgrootud. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 164-200; Ernits, P., Timm, U. 1991. Virtsu-Laelatu-Puhtu kaitseala maismaa selgroogsetest I - III. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVI. Ettekannete teesid. Tartu, lk 45-57; Jõgi, A. 1970. Puhtu ümbruse kahepaiksed ja roomajad. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 201-204; Jõgi, A. 1970. Puhtu ümbruse linnustik. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 205-225; Kaar, E., Kalda, A. 1970. Puhtu mets. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 136-149; Kietzer, A. 1960. Puhtu laiu niitude entomofaunast, selle struktuurist ja dünaamikast. Lõputöö. TÜ Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut. Tartu; Kirss, I., Rattiste, K. 1982. Haudelinnustik ja kajaklaste pesitsusökoloogia Kõbaja laiul. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd III. Valgus. Tallinn, lk 109-128; Kumari, E. 1960. Virtsu-Laelatu-Puhtu . Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 103-109; Paaver, K. 1970. Puhtu lehtmetsa pisinärilised. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 226-235; Parmasto, E., Põldmaa, P. 1970. Puhtu laiu seenestik. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 150-163; Rootsmäe, I., Rootsmäe, L. 1969. Puhtu metsalinnustikust. ELUS Aastaraamat 60 kd. Valgus. Tallinn, lk 121-137; Sepp, R., Rooma, I. 1970. Virtsu-Laelatu-Puhtu kaitseala mullastik. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 83-108; Veroman, S. 1962. Puhtu salumetsade entomofaunast. Lõputöö. TÜ Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut. Tartu; Vilbaste, G. 1973. Puhtulaiust ja tema taimkattest. ELUS Aastaraamat, 62 kd. Valgus. Tallinn, lk 127-144. Laelatu: Ernits, P., Timm, U. 1991. Virtsu-Laelatu-Puhtu kaitseala maismaa selgroogsetest I - III. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVI. Ettekannete teesid. Tartu, lk 45-57; Hein, V. 1970. Andmeid Laelatu puisniidu fenoloogiast. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 129-135; Hein, V. 1965. Laelatu puisniit kevadest sügiseni. Eesti Loodus 5, lk 279-284; Kirsimägi-Nurk, R. 1983. Laelatu puisniidu taimestu ja selle kaitse. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Krall, H., Pork, K. 1970. Laelatu puisniit. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 115-128; Kukk, T., Kull, K. 1997. Laelatu puisniit. Estonia Maritima nr 2, Lääne-Eesti Saarestiku BKA väljaanne, lk 60-65; Kull, K., Zobel, K. 1997. Laelatu puisniidu liigirikkaim ruut. Rukkilill 5, Eesti harrastusbotaanikute teataja, lk 94-95; Kumari, E. 1960. Virtsu-Laelatu-Puhtu. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 103-109; Sepp, R., Rooma, I. 1970. Virtsu-Laelatu-Puhtu kaitseala mullastik. Lääne-Eesti rannikualade loodus. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 83-108. Matsalu:: Aaloe, A. 1960. Salevere Salumägi. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 149; Aaloe, A. 1960. Kirbla astang. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 147-148. Aaloe, A., Kessel, H. 1984. Matsalu ümbruse geoloogiast. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd IV. Valgus.Tallinn, k 5-17; Abel, R. 1962. Matsalu lahe roostiku entomofaunast, selle struktuurist ja dünaamikast. Lõputöö. TÜ Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut. Tartu; Ahas, V. 1962. Matsalu rannaniitude entomofaunast. TÜ Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut. Lõputöö. Tartu; Erm, V. 1973. Matsalu lahe kalastikust ja kalakaitsest. ELUS Aastaraamat, 62 kd. Valgus Tallinn, lk 174-190; Erm, V., Kangur, M. 1983. Kalade kudemis- ja toitumispaik. Eesti Loodus 11, lk 725-726; Erm, V., Kangur, M., Turovski, A. 1985. Matsalu märgala kalastik. Matsalu-rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 199-214; Erm, V., Järv, L., Lepik, I., Lotman, A. 1998. Matsalu kalad, kahepaiksed, roomajad ja imetajad. Tartu; Hermann, U. 1983. Saastna. Eesti Loodus 1, lk 52-55; Herman, M., Kaljumäe, H., Paakspuu, V. 1983. Elu Matsalus sõltub tagamaadest. Eesti Loodus 10, lk 634-640; Hanso, S. 1975. Vegatation of the Matsalu State Nature Reserve (vene k). ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd II. Valgus. Tallinn, lk 76-103; Jõgi, A. 1968. Über die Ergebnisse der Vogelberingung in dem staatlichen Naturschutzgebiet Matsalu (vene k). ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd I. Valgus. Tallinn, lk 95-131; Järvekülg, A.1985. Matsalu lahe põhjaloomastik. Matsalu-rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 53-76; Järvekülg, A. 1968. On bottom fauna of the Matsalu bay and its mouth region (vene k). ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd I. Valgus. Tallinn, lk 63-84; Järvekülg, A. 1983. Matsalu laht. Eesti Loodus 11, lk 707-712; Kalamees, K. 1984. Matsalu seenestiku omapärast ja selle kaitsest. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd IV. Valgus. Tallinn, lk 57-60; Kalamees, K. 1985. Matsalu märgala seenkond. Matsalu-rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 126-139; Kann, E. 1979. Kasari jõe alamjooksu luha taimkate. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Kastepõld, T., Paakspuu, V. 1985. Lindude ränne Matsalu alal. Matsalu-rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 256-273; Kessel, H., Saarse, L. 1983. Jää ja mere vormitud maa. Eesti Loodus 11, lk 702-706; Klaamann, E. 1962. Saastna "kassikullast". Eesti Loodus 3, lk 166-167; Kruus-Laan, L. 1953. Teenuse ja Konuvere jõgede alamjooksu ümbruse taimkate. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Ksenofontova,T. 1985. Matsalu lahe pilliroog ja roostikud. Matsalu-rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 113-125; Kull, K. 1994. Allika puisniit. Loodusevaatlusi, lk 62-70. Kukk, T., Kull, K. 1997. Allika puisniit. Estonia Maritima nr 2, Lääne-Eesti Saarestiku BKA väljaanne, lk 60; Kumari, E. 1983. Matsalu linnuriigi uurimise ajaloost. Eesti Loodus 11, lk 757-759; Kumari, E. 1970. Sada aastat lindude uurimist Matsalu lahel. Eesti Loodus 7, lk 421-422; Kumari, E. 1960. Matsalu Riiklik Looduskaitseala. Looduskaitse teatmik. Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn, lk 18-26; Kuresoo, A., Laidna, A., Lilleleht, V., Renno, O., Veromann, H. 1985. Kasari luhtade linnukooslused. Matsalu - rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 236-255; Mardiste, H., Kaasik, T. 1985. Matsalu lahe ja Kasari jõe hüdroloogiline režiim. Matsalu-rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 15-25; Masing, M. 1983. Kahepaiksed, roomajad, imetajad. Eesti Loodus 1, lk 753-755; Meriste, M. 2001. Ämblike faunistilisest uurimisest Eestis. Matsalu niitude ämblikkonna struktuur ja sesoonne dünaamika. Lõputöö. TÜ Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut. Tartu; Miilmets, A. 1983. Matsalu - looduskaitseala ja märgala. Eesti Loodus 11, lk 690-695; Mägi, E. 1993. Kuidas kormoranid Väinamerel elavad. Eesti Loodus 5-6, lk 213-215; Mägi, E., Kastepõld, T. 1996. Birds of Matsalu. Tallinn; Naaber, J. 1984. Matsalu imetajatefauna olevikust ja tulevikust. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd IV. Valgus. Tallinn, lk 104-130; Onno, S. 1961. Matsalu Riikliku Looduskaitseala linnustikust ja selle uurimisest. Eesti looduseuurijate päev, ELUS VI. Ettekannete teesid. Tartu, lk 45-46; Paakspuu, V. 1968. Matsalu bay as a station of migratory swans. (vene k). ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd I. Valgus. Tallinn, lk 132-138; Paakspuu, V., Kastepõld, T. 1985. Matsalu märgala vee-, soo- ja rannikulinnustik. Matsalu-rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 215-235; Paakspuu, V., Kuresoo, A. 1983. Matsalu on lindude päralt. Eesti Loodus 11, lk 740-748; Piirsoo, K., Porgasaar, V. 1985. Fütoplankton ja klorofüllisisaldus Matsalu lahes Matsalu-rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 36-43; Porgasaar, V., Simm,H. 1985. Matsalu lahe hüdrokeemiline režiim. Matsalu-rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus.Tallinn, lk 26-35; Pork, K. 1968. Flood-plain meadows on the lower reaches of the river Kasari (vene k). ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd I. Valgus. Tallinn, lk 41-55; Pork, K. 1984. Kasari jõe alamjooksu luht geobotaanilise looduskaitseobjektina. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd IV. Valgus. Tallinn, lk 61-72; Pork, K. 1973 . Kasari jõe alamjooksu luha taimkate. Matsalu maastik ja linnud. Valgus. Tallinn, lk 40-59; Pork, K. 1981. Kasari luha taimkatte arengutendentse praegusajal. Loodusvaatlusi 1, lk 36-50; Pork, K., Ingerpuu, N., Ksenofontova, T. 1979. Ülevaade Kasari jõe alamjooksu luha kaasaegsest taimkattest. Loodusevaatlusi I. Tallinn, lk 51-58; Pork, K. 1985. Kasari luha taimekooslused, nende kasutamine ja kaitse. Matsalu-rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 88-112; Pork, K., Truus, L., Azarov, S. 1984. Viita puisniit. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd IV. Valgus. Tallinn, lk 89-94; Rajaleid, T. 1974. Matsalu Riikliku Looduskaitseala füüsilis-geograafiline iseloomustus. Lõputöö. TÜ GI; Ratas, U. 1984. Matsalu riikliku looduskaitseala saarte maastikulisest struktuurist. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd IV. Valgus. Tallinn, lk 18-28; Rebassoo, H. 1984. Matsalu riikliku looduskaitseala laidude taimkate. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd IV. Valgus. Tallinn, lk 73-88;J714 Rebassoo, H. 1974. Matsalu riikliku looduskaitseala laidude taimkattest seoses laidude vanusega. Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1971/1972. Tallinn, lk 122-135; Rebassoo, H.-E. 1985. Matsalu rannaniitude taimekooslused. Matsalu-rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 77-87; Rebassoo, H.-E. 1997. Matsalu Riikliku Looduskaitseala saarte kõrgemate taimede floora nimestik. Loodusevaatlusi 95/96. Matsalu Looduskaitseala. Tallinn, lk 85-109; Renno, O. 1968. A list of the birds of the Matsalu Nature Reserve. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd I. Valgus. Tallinn, lk 139-150; Renno, O. 1968. Nesting ornithofauna on the islets of the Matsalu Nature Reserve (vene k). ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd I. Valgus. Tallinn, lk 151-169; Ruus-Kolla, E. 1966. Matsalu lahe ranniku taimkate. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Tael, L. 1979. Matsalu lahe lõunakalda niitude kahetiivaliste faunast. Lõputöö. TÜ Zooloogia ja Hüdrobioloogia Instituut. Tartu; Trei, T. 1985. Matsalu lahe veetaimestik. Matsalu-rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 44-52; Truus, L. 1998. Influence of management cessation on reedbeed and floodplain vegetation on the Kloostri floodplain meadow in the delta of Kasari river, Estonia. Eesti TA toimetised. Ökoloogia 1. lk 58-72; Veering, L. 1983 Kasari vetevõrk läbi aegade. Eesti Loodus 3, lk 183-191; Veering, L. 1983. Matsalu märgala sisevetevõrk. Eesti Loodus 11, lk 720-723; Vilbaste, A. 1982. Matsalu riikliku looduskaitseala ämblikefaunast. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd III. Valgus. Tallinn, lk 56-69; Vilbaste, J. 1982. Matsalu riikliku looduskaitseala tirdiliste faunast. ENSV riiklike looduskaitsealade teaduslikud tööd III. Valgus. Tallinn, lk 70-82; Vilbaste, J. (koostaja). 1985. Matsalu märgala maismaaselgrootud. Matsalu-rahvusvahelise tähtsusega märgala. Art. kog. Valgus. Tallinn, lk 140-198; Vissak, M., Kastepõld, E., Vissak, P. 1983. Rannarohumaad, nende elustik ja kasutamine. Eesti Loodus 11, lk 733-738; Vissak, P. 1983. Luhad, luhad… Eesti Loodus 11, lk 728-732; Vissak, P. 1979. Täiendusi Matsalu floorale Kloostri ja Penijõe ümbrusest. Loodusevaatlusi I, lk 80-83; Vissak, P. 1979. Kasari luha taimkate. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv.; Vänto, Ü. 1983. Matsalu lahe ranniku geomorfoloogia põhijooni. Lõputöö. TÜ GI. Saarnaki: Haab, H., et al. 1982. Monitooringulisi töid Saarnaki laiul. Käsikiri. TPÜ ÖI. Tallina Botaanikaaed; Jüssi, I. 1982. Saarnaki ja Hanikatsi laiu taimkate. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Leito, A., Leito, T. 1991. Hiiumaa laidude linnustikust. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVI. Ettekannete teesid. Tartu, lk 39-40; Mägi, M. 1997. Hiiumaa laidude floora ja vegetatsioon. Magistritöö. TÜ BÖI arhiiv; Randlane, T. 1993. Ruhnu saare samblikud. ELUS Aastaraamat, 73 kd. Tallinn. Valgus, lk 29-39; Ratas, U. 1981. Pilk laidude arengulukku. Eesti Loodus 10, lk 633-648; Ratas, U., Nilson, E. (koost). 1997. Landscape ecological studies. Small Islands of Estonia. Institute of Ecology. Publication 5. Tallinn, lk 3-232; Rebassoo, H. 1961. Hiiumaa laidude taimkattest. ELUS Aastaraamat, 53 kd. Tartu, lk 95-11; Sepp, U. 1970. Laiud, rahud, kared ja nasvad. Eesti Loodus 5, lk 324-330; Tiik, E. 1970. Saared ja laiud Hiiumaa ümber. Eesti Loodus 9, lk 525-527. Vormsi: Heinsalu, Ü. 1991. Vormsi allikad ja karst. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVI. Ettekannete teesid. Tartu, lk 12; Kalamees, A., Püttsepp, J. 1995. Vormsi - rahulik saar Hiiu ja mandri vahel. Eesti Loodus 10, lk 280-284; Raig-Allmäe, R. 1988. Vormsi saare lihhenofloora ja selle analüüs. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Ratas, U. 1991. Vormsi saare maastikest. Eesti looduseuurijate päev, ELUS XVI. Ettekannete teesid. Tartu, lk 6-7; Rohtla, R. 2001. Vormsi maakasutus 20. saj. ja poollooduslike koosluste muutus inventeerimiste põhjal. Lõputöö. TÜ BÖI arhiiv; Sepp, U. 1969. Vormsil matkates. Eesti Loodus 5, lk 311-313; Sepp, U. 1971. Vormsi saare maastiku struktuurist Eesti Geograafia Seltsi Aastaraamat 1969. Tallinn, lk 54-67. Õigusaktid: Väinamere HA; Haeska HA; Saare HA; Karjatsimere HA; Tahu HA; Österbi HA; Salajõe HA; Saunja HA; Kapa HA; Pullapää panga HA; Rajametsa HA; Mõisaküla panga HA; Puiskarjamaa HA; Rame HA; Porsiku HA; Kangruaadu HA; Salajõe MKA;Hiiumaa laidude MKA; Käina lahe- Kassari MKA; Kesselaiu MKA; Haapsalu lossipark ja Krahviaed KA; Silma LKA; Vormsi MKA; Vahtrepa MKA; Sarve MKA; Kadakalaiu viigerhülge PEP; Selgrahu, Pujuderahu hallhülge PEP-d; Varbla laidude MKA; Üügu MKA; Puhtu-Laelatu LKA; Nehatu LKA; Matsalu Rahvuspark; Salajõe, Heinlaid, Näsi merikotka PEP-d (VV 08.09.2005. a määrus nr 233, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 27.07.2006. a määrus nr 176, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 28.02.2006. a määrus nr 59, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 18.05.2007. a määrus nr 154, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 26.04.2001. a määrus nr152, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 05.10.2006. a määrus nr 214, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 07.07.2005. a määrus nr 162, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 18.05.2007. a määrus nr 149, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 21.07.2006. a määrus nr 170, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 27.08.1996. a. määrusega nr. 219, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 27.10.1998. a määrusega nr 243, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 17.05.2007. a määrus nr 148, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 05.05. 2004. a määrus nr 184, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; KKM 20.12.2005. a määrus nr 78, muudetud 21.01.2009. a määrusega nr 8; VV 30.03.2007. a määrus nr 90, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 14.03.1996. a. määrusega nr. 78, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 21.01.2003. a määrus nr 18, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 24.01.2001. a määrus nr 39, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13; VV 05.05.1997. a. määrus nr. 94, muudetud 19.01.2009. a määrusega nr 13).

5. SITE PROTECTION STATUS

5.1 Designation types at national and regional level (optional):

Code	Cover [%]
EE05	4.00
EE10	19.00
EE14	5.00
EE15	0.00
EE16	3.00
EE17	68.00
EE18	0.00

5.2 Relation of the described site with other sites (optional):

Designated at national or regional level:

Type code	Site name	Type	Cover [%]
EE17	Väinamere hoiuala (Läänemaa)	+	26.00
EE16	Taguküla merikotka püsielupaik	+	0.00
EE05	Silma looduskaitseala	+	3.00
EE14	Sarve maastikukaitseala	+	0.00
EE14	Salajõe maastikukaitseala	+	0.00
EE14	Hiiumaa laidude maastikukaitseala	+	1.00
EE18	Nasva kadakad	+	0.00
EE18	Võlupe rändrahn; Artur Luha rahn	+	0.00
EE18	Tõllukivi	+	0.00
EE18	Lõpre tamm	+	0.00
EE18	Pirnipuud	+	0.00
EE18	Truumani(Kalevipoja)kivid; (Truumanni kivid)	+	0.00
EE18	Karusselja pärn	+	0.00
EE18	Suurallikas	+	0.00
EE18	Kirikukivi	+	0.00
EE18	Skärestain	+	0.00
EE18	Muriste tamm; (Tamm; Alt-Villemi tamm)	+	0.00
EE18	Tammari tamm; (Tamm)	+	0.00
EE18	Hariliku pöögi punaleheline vorm(3); (Matsalu pöögid)	+	0.00
EE16	Einby merikotka püsielupaik	+	0.00
EE16	Esiküla merikotka püsielupaik	+	0.00
EE16	Hagaste merikotka püsielupaik	+	0.00
EE16	Harilaiu näsa-kuldsambliku püsielupaik	+	0.00
EE16	Heinlaiu merikotka püsielupaik	+	0.00
EE16	Hobulaiu merikotka püsielupaik	+	0.00
EE16	Kadakalaiu merikotka püsielupaik	+	0.00
EE16	Kadakalaiu viigerhülge püsielupaik	+	1.00
EE16	Kassari merikotka püsielupaik	+	0.00
EE16	Kersleti merikotka püsielupaik	+	0.00
EE14	Kesselaiu maastikukaitseala	+	0.00
EE14	Käina lahe-Kassari maastikukaitseala	+	2.00
EE14	Matsalu mõisa park	+	0.00
EE10	Matsalu rahvuspark	+	19.00
EE05	Nehatu looduskaitseala	+	0.00
EE16	Näsi merikotka püsielupaik	+	0.00
EE15	Porsiku kadakad	+	0.00
EE05	Puhtu-Laelatu looduskaitseala	+	1.00
EE16	Puiatu merikotka püsielupaik	+	0.00
EE16	Pujuderahu hallhülge püsielupaik	+	1.00
EE16	Raana väike-konnakotka püsielupaik	+	0.00
EE17	Rame hoiuala	+	0.00
EE16	Sarve merikotka püsielupaik	+	0.00
EE16	Sarve merikotka püsielupaik	+	0.00
EE16	Sarve merikotka püsielupaik	+	0.00
EE16	Selgrahu hallhülge püsielupaik	+	1.00
EE16	Suuremõisa merikotka püsielupaik	+	0.00
EE16	Taguküla merikotka püsielupaik	+	0.00
EE16	Tülli merikotka püsielupaik	+	0.00
EE14	Vahtrepa maastikukaitseala	+	1.00
EE14	Varbla laidude maastikukaitseala	+	0.00
EE16	Virtsu merikotka püsielupaik	+	0.00
EE14	Vormsi maastikukaitseala	+	1.00
EE17	Väinamere hoiuala (Hiiu)	+	24.00
EE17	Väinamere hoiuala (Pärnu)	+	1.00
EE17	Väinamere hoiuala (Saare)	+	17.00
EE16	Õunaku merikotka püsielupaik	+	0.00
EE14	Üügu maastikukaitseala	+	0.00
EE16	Einbi merikotka püsielupaik	*	0.00
EE14	Paatsalu põlispuude grupp; end. Paatsalu park	*	0.00
EE16	Rame merikotka püsielupaik	*	0.00
EE16	Rame merikotka püsielupaik	*	0.00
EE17	Kangruaadu hoiuala	+	0.00
EE17	Karjatsimere hoiuala	+	0.00
EE17	Oademetsa hoiuala	+	0.00
EE17	Porsiku hoiuala	+	0.00
EE17	Pullapää panga hoiuala	+	0.00
EE17	Mõisaküla panga hoiuala	+	0.00
EE17	Österbi hoiuala	+	0.00
EE16	Suuremõisa merikotka püsielupaik	*	0.00
EE18	Näärikivid (2rahnu)	+	0.00
EE14	Haapsalu lossipark ja Krahviaed	+	0.00
EE17	Haeska hoiuala	+	0.00
EE17	Puiskarjamaa hoiuala	+	0.00
EE17	Rajametsa hoiuala	+	0.00

Designated at international level:

Type	Site name	Type	Cover [%]
Other	Väinamere hoiuala (Läänemaa)	+	26.00
	Taguküla merikotka püsielupaik	+	0.00
	Silma looduskaitseala	+	3.00
	Sarve maastikukaitseala	+	0.00
	Salajõe maastikukaitseala	+	0.00
	Hiiumaa laidude maastikukaitseala	+	1.00
	Nasva kadakad	+	0.00
	Võlupe rändrahn; Artur Luha rahn	+	0.00
	Tõllukivi	+	0.00
	Lõpre tamm	+	0.00
	Pirnipuud	+	0.00
	Truumani(Kalevipoja)kivid; (Truumanni kivid)	+	0.00
	Karusselja pärn	+	0.00
	Suurallikas	+	0.00
	Kirikukivi	+	0.00
	Skärestain	+	0.00
	Muriste tamm; (Tamm; Alt-Villemi tamm)	+	0.00
	Tammari tamm; (Tamm)	+	0.00
	Hariliku pöögi punaleheline vorm(3); (Matsalu pöögid)	+	0.00
	Einby merikotka püsielupaik	+	0.00
	Esiküla merikotka püsielupaik	+	0.00
	Hagaste merikotka püsielupaik	+	0.00
	Harilaiu näsa-kuldsambliku püsielupaik	+	0.00
	Heinlaiu merikotka püsielupaik	+	0.00
	Hobulaiu merikotka püsielupaik	+	0.00
	Kadakalaiu merikotka püsielupaik	+	0.00
	Kadakalaiu viigerhülge püsielupaik	+	1.00
	Kassari merikotka püsielupaik	+	0.00
	Kersleti merikotka püsielupaik	+	0.00
	Kesselaiu maastikukaitseala	+	0.00
	Käina lahe-Kassari maastikukaitseala	+	2.00
	Matsalu mõisa park	+	0.00
	Matsalu rahvuspark	+	19.00
	Nehatu looduskaitseala	+	0.00
	Näsi merikotka püsielupaik	+	0.00
	Porsiku kadakad	+	0.00
	Puhtu-Laelatu looduskaitseala	+	1.00
	Puiatu merikotka püsielupaik	+	0.00
	Pujuderahu hallhülge püsielupaik	+	1.00
	Raana väike-konnakotka püsielupaik	+	0.00
	Rame hoiuala	+	0.00
	Sarve merikotka püsielupaik	+	0.00
	Sarve merikotka püsielupaik	+	0.00
	Sarve merikotka püsielupaik	+	0.00
	Selgrahu hallhülge püsielupaik	+	1.00
	Suuremõisa merikotka püsielupaik	+	0.00
	Taguküla merikotka püsielupaik	+	0.00
	Tülli merikotka püsielupaik	+	0.00
	Vahtrepa maastikukaitseala	+	1.00
	Varbla laidude maastikukaitseala	+	0.00
	Virtsu merikotka püsielupaik	+	0.00
	Vormsi maastikukaitseala	+	1.00
	Väinamere hoiuala (Hiiu)	+	24.00
	Väinamere hoiuala (Pärnu)	+	1.00
	Väinamere hoiuala (Saare)	+	17.00
	Õunaku merikotka püsielupaik	+	0.00
	Üügu maastikukaitseala	+	0.00
	Einbi merikotka püsielupaik	*	0.00
	Paatsalu põlispuude grupp; end. Paatsalu park	*	0.00
	Rame merikotka püsielupaik	*	0.00
	Rame merikotka püsielupaik	*	0.00
	Kangruaadu hoiuala	+	0.00
	Karjatsimere hoiuala	+	0.00
	Oademetsa hoiuala	+	0.00
Porsiku hoiuala	+	0.00
Pullapää panga hoiuala	+	0.00
Mõisaküla panga hoiuala	+	0.00
Österbi hoiuala	+	0.00
Suuremõisa merikotka püsielupaik	*	0.00
Näärikivid (2rahnu)	+	0.00
Haapsalu lossipark ja Krahviaed	+	0.00
Haeska hoiuala	+	0.00
Puiskarjamaa hoiuala	+	0.00
Rajametsa hoiuala	+	0.00

5.3 Site designation (optional)

2007.05.17 Vabariigi Valitsuse 17. mai 2007. a määrus nr 148 Käina lahe–Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskiri 2016.02.11 Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2016. a määrus nr 18 "Salajõe maastikukaitseala kaitse-eeskiri" 2003.01.21 Puhtu-Laelatu looduskaitseala kaitse-eeskiri (terviktekst) 2015.05.22 Vabariigi Valitsuse 22. mai 2015. a määrus nr 57 "Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri1" 2016.02.11 Vabariigi Valitsuse 11. veebruari 2016. a määrus nr 19 "Silma looduskaitseala kaitse-eeskiri" 2006.08.10 Keskkonnaministri 10. augusti 2006. a määrus nr 58 "II kaitsekategooria samblikuliikide püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" 1997.05.05 Matsalu rahvuspargi kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine (terviktekst) 2004.04.21 LOODUSKAITSESEADUS (terviktekst) 2001.01.24 Nehatu looduskaitsealakaitse-eeskiri (terviktekst) 2010.07.21 Keskkonnaministri 21. juuli 2010. a määrus nr 33 "Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri1" 2005.12.20 Keskkonnaministri 20. detsembri 2005. a määrus nr 78 "Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri" 2007.05.18 Vabariigi Valitsuse 18. mai 2007. a määrus nr 149 Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri 2015.05.22 Vabariigi Valitsuse 22. mai 2015. a käskkiri nr 58 "Sarve maastikukaitseala kaitse-eeskiri1" 2004.05.05 Vabariigi Valitsuse 5. mai 2004. a määrus nr 184 Kesselaiu maastikukaitseala kaitse-eeskiri 1996.03.14 Osmussaare maastikukaitseala moodustamine, Osmussaare, Üügu ja Ohessaare maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ning välispiiri kirjelduste kinnitamine (terviktekst) 2007.03.30 Vabariigi Valitsuse 30. märtsi 2007. a määrus nr 90 Varbla laidude maastikukaitseala kaitse-eeskiri 2003.04.02 Keskkonnaministri 2. aprilli 2003. a määrus nr 27 Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri 2006.07.21 Vabariigi Valitsuse 21. juuli 2006. a määrus nr 170 Vahtrepa maastikukaitseala kaitse-eeskiri 2006.03.03 Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrus nr 64 Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri

6. SITE MANAGEMENT

6.1 Body(ies) responsible for the site management:

Organisation:	Keskkonnaamet
Address:
Email:	info@keskkonnaamet.ee

6.2 Management Plan(s):

An actual management plan does exist:

X	Yes	Name: 97 hoiuala poollooduslike koosluste kaitsekorralduskava 2016-2020 Link: http://kava.eelis.ee/-1351142244 Name: Hiiumaa laidude maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2011-2019 Link: http://kava.eelis.ee/-374354455 Name: Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 Link: http://kava.eelis.ee/-1129731396 Name: Kesselaiu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023 Link: http://kava.eelis.ee/377666975 Name: Matsalu märgala kaitsekorralduskava Link: http://kava.eelis.ee/317341391 Name: Matsalu rahvuspargi, Rajametsa hoiuala, Haeska hoiuala ja Puiatu merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskava Link: http://kava.eelis.ee/2001923178 Name: Nehatu looduskaitseala, Porsiku, Kangruaadu ja Oademetsa hoiuala kaitsekorralduskava 2015-2024 Link: http://kava.eelis.ee/-633701596 Name: Salajõe maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2013-2022 Link: http://kava.eelis.ee/1276247772 Name: Sarve maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015-2024 Link: http://kava.eelis.ee/-648828228 Name: Silma looduskaitseala ja Karjatsimere hoiuala kaitsekorralduskava 2017-2026 Link: http://kava.eelis.ee/692207762 Name: Üügu maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019 Link: http://kava.eelis.ee/1662335374 Name: Vahtrepa maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023 Link: http://kava.eelis.ee/-451184394 Name: Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade kaitsekorralduskava 2013-2022 Link: http://kava.eelis.ee/-131105955 Name: Varbla laidude maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2010-2019 Link: http://kava.eelis.ee/-2134658780
	No, but in preparation
	No

6.3 Conservation measures (optional)

Ala kaitsemeetmed: 1.1 Inventuur 1.2 Uuring 1.3 Riiklik seire 1.4 Tulemusseire 1.5 Andmete kogumine 2.1.1 Probleemliigi tõrje 2.2.1 Liigi ümberasustamine 2.2.2 Liigi elupaiga taastamistöö 2.2.3 Liigi elupaiga hooldustöö 2.3 Kooslused 2.3.1 Koosluse taastamistöö 2.3.2 Koosluse hooldustöö 2.4.1 Maastiku taastamistöö 2.4.2 Maastiku hooldustöö 2.5.2 Pargi hooldustöö 2.7 Kultuuriväärtused 2.7.1 Kultuuriväärtuste hooldus 2.7.2 Kultuuriväärtuste taastamine/konserveerimine 3.1.1 Külastuskoormuse reguleerimine 3.1.10 Muu taristu hooldamine 3.1.2 Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade rajamine 3.1.3 Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade likvideerimine 3.1.4 Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade hooldamine 3.1.5 Infotahvlite rajamine 3.1.6 Infotahvlite likvideerimine 3.1.7 Infotahvlite hooldamine 3.1.8 Muu taristu rajamine 3.1.9 Muu taristu likvideerimine 3.2.1 Kaitsealuste objektide tähistamine 3.2.2 Tähiste likvideerimine 3.3.1 Tehnika/Loomade soetamine 3.3.2 Tehnika/Loomade kasutusse andmine 4.1 Tegevuskava 4.2 Kaitsekorra muutmine 5.1 Trükiste väljaandmine ja infotahvlite koostamine 5.2 Ekspositioonide rajamine, hooldamine ja uuendamine 5.4 Salvestised ja interaktiivne tutvustamine 5.5 Teabepäevade korraldamine 5.6 Artiklite kirjutamine 5.7 Õppeprogammide väljatöötamine ja läbiviimine 6 Muu

TABLE OF CONTENTS